Poole energiahiiu ammune kokkulepe Saudi Araabiaga põhjustas skandaali | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimane poole energiahiiu ammune kokkulepe Saudi Araabiaga on tekitanud Eesti ühiskonnas suurt skandaali ja tõstatanud palju küsimusi. Kuidas see mõjutab meie energiajulgeolekut? Mis on selle kokkuleppe tagajärjed keskkonnale? Kas see on poliitiliselt õige otsus? Need on vaid mõned küsimused, mis on tõstatunud selle tehingu ümber. Selles artiklis uurime lähemalt selle kokkuleppe tagamaid ja seda, mida see tähendab Eesti jaoks. Oleme põnevil, et saame seda teemat lähemalt uurida ja arutada.

Poola energiaettevõte Orlen müüs 2022. aastal oma varasid viie miljardi zloti (1,15 miljardi euro) võrra turuhinnast odavamalt, et konkurentsireeglid ei suudaks takistada väiksema rivaali ostmist, teatas esmaspäeval Poola riigikontroll.

Riigikontrolli aruanne võib luua alust Poola peaministri Donald Tuski väitele, et eelmine Õiguse ja Õigluse (PiS) partei valitsus kasutas Orleni ära poliitilistel eesmärkidel. Ligi pooled Orleni aktsiatest kuuluvad Poola riigile.

Riigikontroll keskendus naftaettevõtte Lotos omandamisele Orleni poolt. Ettevõtted olid sunnitud müüma osad oma varadest pärast 2022. aasta EL-i kartellidevastase regulaatori otsust, mille järgi olnuks ühisettevõte liiga suur ning moonutanuks Poola turgu, kirjutab Financial Times.

Peamiselt müüdi varad Saudi Araabia riigi omandis ettevõttele Saudi Aramco ja Ungari naftaettevõttele Mol.

Aruande kohaselt maksis Saudi Aramco 3,5 miljardi zloti (800 miljoni euro) võrra vähem Lotose Gdanski naftarafineerimistehase 30-protsendilise osaluse eest, kui oli selle turuhind. Tegelikult maksti osaluse müügi eest 1,15 miljardit zlotti turuhinnaks olnud 4,6 miljardi zloti asemel. Lisaks ohustas müügileping riigikontrolli sõnul Poola julgeolekut, sest see andis Saudi Aramcole mõju nafta tarnete üle.

Kuigi riigikontroll ei täpsustanud, mis olid teised alahinnatud varad, peab see Orlenile tekitatud kahju viie miljardi zloti suuruseks. Aruandes seisab, et uurimist tuleb jätkata.

Omalt poolt väitis Orlen, et riigikontrolli aruanne põhineb jämedatel metodoloogilistel vigadel, mistõttu selle järeldused ei päde. Orleni sõnul ei võta aruanne arvesse müüdud varade vanust. Samuti teatas ettevõte, et Saudi Aramco osalus ei ole julgeolekuoht, sest Saudi Araabia ettevõte ei saaks eksportida kogu rafineerimistehase toodangut ilma riigi loata.

Pärast Tuski tõusmist Poola peaministriks detsembris käivitasid Poola prokurörid mitu juurdlust Orleni senistesse otsutesse ja tehingutesse.

Nii uurib prokuratuur Orleni ühinemist Lotosega, aga näiteks ka väidet, et Orlen võis meelega hoida kütusehindu kunstlikult madalal enne oktoobris peetud Poola parlamendivalimisi PiS-i aitamise eesmärgil. Tuski koalitsiooni kuuluvad kolm valimisnimekirja võitsid toona valimised.

Tusk vallandas eelmisel nädalal Orleni tegevjuhi Daniel Obajteki, kes tõusis ettevõtte etteotsa 2018. aastal, pidades enne seda 10 000 elanikuga linna Pcimi linnapea ametit.

Nii Orlen kui Obajtek eitavad süüdistusi. Obajtek ütles, et varade müük toimuski turuhinnaga ning ta ei karda juurdlusi.

Orleni aktsia väärtus langes pea 40 protsendi võrra Obajteki juhiks oleku ajal. Samal ajal laiendas Obajtek Orleni tegevust, ostes konkurente naftaturul, aga ka kohalike ajalehtede võrgustikku.

Kokkulepe Saudi Araabiaga Poole energiahiiu osas on põhjustanud tõsise skandaali Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides. Paljud inimesed on mures selle kokkuleppe mõju pärast keskkonnale ja inimõigustele. See on tekitanud kahtlusi Eesti valitsuse suhtumises jätkusuutlikkusse ja vastutustundlikku energiapoliitikasse. See skandaal näitab, kui oluline on läbipaistvus ja kodanikuühiskonna kaasamine otsuste langetamisse sellistes olulistes küsimustes nagu energiavarustus. On selge, et see kokkulepe vajab põhjalikku arutelu ja analüüsi selle potentsiaalsete tagajärgede osas nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis.