Kontrollikoda: biokütuste tulevik Euroopa Liidus on hägune | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kontrollikoda on teatanud, et biokütuste tulevik Euroopa Liidus on petlikult ebaselge. See uudis mõjutab mitte ainult Eestit, vaid kogu Euroopat, kuna biokütused on oluline osa ELi energiastrateegiast. Olles üks juhtivaid biokütuste tootjaid ja tarbijaid, on Eesti eriti mõjutatud sellest teabest. See tekitab palju küsimusi ja väljakutseid, kuid samas pakub ka võimalusi uutele innovatsioonidele ja tehnoloogiatele. Tulevik näib olevat ebakindel, kuid koos saame otsida lahendusi ja luua jätkusuutlikumat tulevikku biokütuste valdkonnas.

Euroopa Kontrollikoja aruanne hoiatab, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.

Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles eriaruannet selgitades, et biokütuste puhul näeb kontrollikoda Euroopa Liidu tasandil kolme peamist probleemi: vähene keskkonnasõbralikkus, biomassi kättesaadavus ja suured tootmiskulud. Samuti puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta.

“Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Eriaruandes tuuakse välja, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle. Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse – kas prioriteediks on toit või kütus, seisab Pentus-Rosimannuse teates.

Pentus-Rosimannuse sõnul puudub EL-il biokütuste pikaajaline kava. “Euroopa Liidu biokütuste poliitikat ja prioriteete on tihti muudetud. Selline tuulisus juhtimises mõjutab investorite otsuseid valdkonda raha paigutada,” nentis Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas.

Aastate jooksul on muutunud ka poliitika kontekst: “Suur panus elektriautodele ja plaan lõpetada 2035. aastaks uue bensiini- ja diiselmootoriga autode müük võib tähendada, et biokütustel ei olegi EL-i maanteetranspordis suurt tulevikku.”

Nende põhjuste koosmõjul on täiustatud biokütuste kasutuselevõtt oodatust aeglasem. Kõik EL-i riigid kehtestasid kütusetarnijatele kohustuslikud eesmärgid tagamaks, et taastuvenergia osakaal maantee- ja raudteetranspordis oleks 2020. aastaks vähemalt 10 protsenti ja 2030. aastaks 14 protsenti. Seitse riiki (Rootsi, Luksemburg, Eesti, Soome, Madalmaad, Malta, Sloveenia) saavutasid oma 10 protsendi eesmärgi ainuüksi biokütuste abil. Enamik EL-i riike (sealhulgas Kreeka, Poola, Rumeenia, Prantsusmaa ja Hispaania) 2020. aastaks seatud eesmärke aga ei saavutanud.

Perioodil 2014-2020 eraldas EL ligikaudu 430 miljonit eurot teadusprojektidele ja biokütuse kasutuselevõtu edendamiseks.  

Kontrollikoda järeldas, et biokütuste tulevik Euroopa Liidus on ebakindel ning nende kasutamisel võib olla negatiivne mõju keskkonnale. Kriitika all olid eelkõige biokütuste kaudne maakasutus ning kasvuhoonegaaside heitkoguste tõus. See paneb tõsise küsimärgi nende jätkusuutlikkusele tulevikus. Eesti peab seega kaaluma alternatiivseid lahendusi ning pöörama rohkem tähelepanu taastuvenergiaallikatele, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja jätkusuutlikumad. Üleminek teistele rohelisematele energialiikidele võiks pikas perspektiivis olla kasulik nii keskkonnale kui ka majandusele.