Tere tulemast Eestisse! Viimaste aastate jooksul on Eestis nähtud jõulist kasvu haridustöötajate ametiühingu liikmeskonnas, mis on tulnud kaasa suure hulga streikidega üle riigi. See on toonud kaasa olulisi muutusi haridussüsteemis ning tõstnud teadlikkust õpetajatele vajalikest ressurssidest ja toetusest. Tänu sellele on õpetajate häälel nüüd suurem kaal ning nende panust haridusvaldkonnas hinnatakse kõrgemalt kui kunagi varem. Eesti haridussüsteem on pidevas muutumises ning haridustöötajate ametiühing on oma osa sellel arengul.
Streigieelsel perioodil hakkas Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) liikmeskonna arv jõudsalt kasvama ja streigi lõppedes oli see kasvanud 1214 inimese võrra. EHL maksab palgakompensatsiooni ka streigi eel või ajal ametiühinguga liitunud haridustöötajatele.
“Liikmeskonna kasv oli 19,8 protsenti. Alustasime üle 6100 liikme pealt, hetkel on neid siis üle 7300,” ütles EHL-i teabejuht Janno Isat.
Kui streigi ajal liitunu vastab vajalikele tingimustele, siis tasub EHL ka talle palgakompensatsiooni.
Isati sõnul otsustas EHL-i volikogu maksta streigi- ja töötutoetuse fondi vahenditest tasu lasteaias töötavatele EHL-i liikmetele, kes streigivad vähemalt kolm päeva ja kelle töötasu peetakse streigi ajal kinni, iga streigitud päeva eest 50 protsenti lasteaiaõpetaja töötasu arvestuslikust päevamäärast ehk 37 eurot bruto.
Samuti neile streiki jätkavatele EHL-i kuuluvatele üldhariduskoolide õpetajatele, kes on streigis osalenud juba eelnevad viis päeva ning kellele nendel päevadel ehk alates kuuendast streigipäevast töötasu ei maksta, iga järgneva streigis osaletud päeva eest 50 protsenti arvestuslikust päevasest brutotöötasust ehk 42 eurot bruto.
Arvestuslikuks aluseks on üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär 1820 eurot. Alusharidusasutuste töötajate kompensatsiooni arvestuslik alus on 90 protsenti üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäärast ehk 1638 eurot.
“Toetuse maksmisel kohaldub solidaarsuse põhimõte – toetuse määr on haridustasemete lõikes fikseeritud ehk arvesse ei lähe töötaja töölepinguline töötasu,” sõnas Isat.
EHL ning haridus- ja teadusministeerium sõlmisid 30. jaanuaril kollektiivse töötüli lõpetamise kokkuleppe. Sellega lõppes 22. jaanuaril alanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streik. Tavapärane õppetöö taastus kõigis Eesti koolides 31. jaanuarist.
Streik oli oluline samm haridustöötajate võitluses õiglasema palga ja paremate töötingimuste eest. Läbi streigi kasvas ametiühingu liikmeskond oluliselt, näidates haridustöötajate ühtsust ja otsustavust oma eesmärkide saavutamisel. Streik andis selge signaali, et haridustöötajad ei ole rahul olemasoleva olukorraga ning on valmis võitlema oma õiguste eest. Loodame, et streik annab ka tulevikus positiivseid tulemusi ning aitab kaasa Eesti haridussüsteemi arengule ja õpetajate väärtustamisele ühiskonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus