Rebo: Venemaa on sõjaliste eesmärkide saavutamisest väga kaugel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna tutvustame teile põnevat artiklit teemal “Rebo: Venemaa on sõjaliste eesmärkide saavutamisest väga kaugel”. Artikkel uurib Venemaa sõjalisi ambitsioone ning toob esile eksperdi arvamust selle kohta, kuidas Venemaa on oma eesmärkidest tegelikult kaugel. See on oluline teema mitte ainult Eestile, vaid kogu maailmale, arvestades Venemaa mõju rahvusvahelisel tasandil. Olge valmis saama põnevat ja harivat ülevaadet Venemaa poliitilistest ja sõjalistest eesmärkidest ning nende saavutamise väljakutsetest.

Venemaa hoiab maavägede tegevuses initsiatiivi, kuid ilma suuremate edusammudeta maastikul. Vladimir Putini režiim on sõjaliste eesmärkide saavutamisest väga kaugel, ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

Reedel kaitseministeeriumis korraldatud briifingul ütles kolonel Rebo, et Ukraina on läbi viinud mitmeid süvaoperatsioone, mis on tuntavad ka Vene Föderatsioonis.

“Mitmes järjestikuses laines on nädalaid rünnatud Venemaa energiataristut, aga väga selgelt ka sõjalisi sihtmärke. Seda nii Krimmis, Orjolis, Krasnodari krais, Brjanskis, Rjazanis, Leningradi ja Nižni Novgorodi oblastites,” ütles Rebo.

Tema sõnul ei ole välistatud, et sarnaste asümmeetriliste ründetegevustega on seotud see, et Vene Föderatsioonis on tulemas niinimetatud presidendivalimised.

“Putini võimude reaktsioon on neis piirkondades toonud kaasa olulisi häireid internetiga või muidu tsiviilühiskonna toimimises,” rääkis Rebo ja lisas: “Nii jäeti näiteks Leningradi oblasti elanikud ilma 4G mobiilsest internetist. Esialgu toimus see 26.-30. jaanuaril. Varem võeti sarnased meetmed kasutusele näiteks Novgorodi oblastis, kus hävitati Tu-22M pommitaja ja ka Pihkvas, kus sai pihta Il-76 transportlennuk.”

Rebo sõnul langetatakse tõenäoliselt otsused selliste teenuste äralõikamiseks Venemaal keskvõimu tasandil. “See on demonstreerimaks seda, et võimud võtavad midagi ette, et kriisidega tegeleda,” ütles ta.

Koloneli sõnul on olukord põhjasuunal oluliste muutusteta.

Vene Föderatsiooni relvajõud on jätkuvalt demonstreerimas suuresti oma kohalolekut Kurski ja Brjanski piirkondades, ning tõenäoliselt üritavad nad seal varem või hiljem relva jõul üle tulla.

Luhanski ehk kirde pealetungi suunal jätkab Vene Föderatsioon soomustehnikaga erinevaid rünnakuid. Kupjanski ja Lõmani suundadel kasutab Venemaa ka aktiivselt õhu ja suurtükivägede toetust. Koloneli sõnul on vaatamata Venemaa initsiatiivile olnud nende edenemised väga marginaalsed.

“Püsib võimalus, et lähinädalatel sooritatakse Belgoradi ja Harkivi oblasti piirialadele rünnakuid Vene Föderatsiooni nii-öelda emamaalt, eesmärgiga siduda ukrainlasi veel rohkem piiri valvamisega,” sõnas ta.

Rebo sõnul on Donetski suunal Venemaa põhipingutus Avdijivka linna vallutamine. Aktiivsemad lahingutegevused käivad ka Bahmuti ja Donetski suunal.

“Avdijivkas on mõnda aega olnud signaale, kus asulas sees on nähtud manööver- või luureüksuseid. Aga nad ei ole suutnud sulgeda Ukraina kotisuud ja võtta ukrainlasi piiramisrõngasse. Sisuliselt käivad seal ägedad lahingud, aga taktikaline olukord on suurte muutusteta,” ütles Rebo.

Zaporižžja ja Hersoni suundadel jätkavad Vene Föderatsiooni relvajõud rünnakuid Ukraina poolt vabastatud aladele.

Ukrainlased hoiavad jätkuvalt üle Dnepri loodud sillapead, mille ümber käivad lahingud.

Koloneli sõnul on Vene Föderatsioon levitamas teateid, et Leningradi sõjaväeringkonda formeeritakse uusi üksusi. Ta täpsustas, et lääne sõjaväeringkond jagatakse Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnaks.

Tema sõnul soovitakse uute koondistega tugevdada eelkõige Peterburi ja kogu Venemaa loodeosa.

“See justkui oleks vastukäik Soome, ja võimalikule peatsele Rootsi, jõudmisele NATO-sse,” ütles Rebo.

“Vene Föderatsiooni enda sõjandusekspertide sõnul on esimesel etapil Leningradi sõjaväeringkonna tugevdamine siiski veel soovida jättev. Kindlasti, kui saavutatakse Ukrainas mingisugunegi stabiliseerimine, siis näeme jõupingutuste suurenemist meie piiride taga, kuid suuresti luuakse uued üksused Karjala suunale. See suurendaks piirkonnas oluliselt Venemaa sõjalist kohalolekut,” lõpetas kolonel.

In conclusion, Rebo’s assertion that Russia is far from achieving its military goals is a significant and thought-provoking statement. It is a reminder of the complex and fluid nature of international relations and the importance of maintaining open lines of communication and diplomacy. As Estonia continues to navigate its relationships with neighboring countries, it is crucial to remain vigilant and prepared for any potential threats, while also actively seeking avenues for peaceful resolution and cooperation. Rebo’s insights serve as a valuable reminder of the need for continued vigilance and diplomacy in the face of geopolitical challenges.