Venemaa teatel korraldas Ukraina Venemaale ulatusliku droonirünnaku | Välismaa

2300448h6fbct24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Venemaalt teatavad, et Ukraina on korraldanud ulatusliku droonirünnaku Venemaa territooriumile. See uudis on šokeeriv ja hirmutav ning tekitab palju küsimusi. Mis võib olla Ukraina motiiv selliseks agressiivseks käiguks? Kas see võib mõjutada ka meid siin Eestis? Tuleb mõelda sellele, kuidas see konflikt võib mõjutada piirkonna stabiilsust ja rahvusvahelisi suhteid. Jääme ootama edasisi arenguid ja hoiame end kursis selle tähtsa teemaga.

Venemaa kaitseministeerium teatas laupäeva hommikul ulatuslikust droonirünnakust mitmele Venemaa linnale. Ukraina ei ole seni rünnakut kinnitanud. Väidetavalt lasksid venelased alla 47 Ukraina drooni.

Oluline laupäeval, 9. märtsil kell 07.55:

– Vene vägede rünnakud ööpäeva jooksul;

– Venemaa kaitseministeerium teatas 47 drooni alla laskmisest;

– Ukraina ÜRO saadik: Venemaa üritab Odessale suunatud rünnakutega blokeerida merekoridori;

– Julgeolekuekspert: Ukraina võib suveks kaotada võime rinnet hoida 

Vene vägede rünnakud ööpäeva jooksul

Vene relvajõud ründasid reedel Hersonit, pihta sai kõrge korterelamu, milles imekombel keegi surma ei saanud. Seitsmeaastane poiss sai vigastada.

Venemaa kaitseministeerium teatas 47 drooni alla laskmisest

Vene kaitseministeeriumi teatel laskid sõjavägi laupäeva õhtul Venemaa piirkondade kohal alla 47 Ukraina drooni, vahendas BBC.

Kaitseministeeriumi teatel lasti 44 drooni alla Rostovi kohal, kolm Volgogradi kohal, kaks Kurski kohal ja üks Belgorodi kohal.

Kaitseministeerium ei täpsustanud mitu drooni kokku Venemaa territooriumit ründas.

Varem teatasid Kurski ja Rostovi kubernerid plahvatustest linnade kohal.

Kohalikud telegrammikanalid teatavad, et rünnaku sihtmärk võis olla Taganrogi linnas asuv Berievi lennukitehas.

Ukraina ÜRO saadik: Venemaa üritab Odessale suunatud rünnakutega blokeerida merekoridori

Venemaa püüab Ukraina merekoridori häirida pidevate pommirünnakutega Odessale, ütles Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Sergi Kislitsia 8. märtsil.

Loe rohkem:  Liitlaste aitamise ja piirijulgeoleku eelnõud ei leia USA kongressis toetust | Välismaa

Ta rääkis, et alates laevatee loomisest 2023. aasta augustis on Odessa, Pivdennõi ja Tšornomorski sadamatest eksporditud 42 erinevasse riiki ligi 30 miljonit tonni kaupa. Ainuüksi veebruaris eksporditi üle kaheksa miljoni tonni.

Algselt avati koridor, et võimaldada väljuda laevadel, mis olid alates 2022. aasta veebruarist Ukraina Musta mere sadamates dokitud.

Sellest ajast alates on sellest saanud Ukraina kaupade, nagu teravilja ja metalli, ekspordi marsruut. Ukraina on suur põllumajandustootja ja selle varud mängivad olulist rolli maailma riikide toitmisel.

Hoolimata Ukraina edukatest rünnakutest Venemaa mereväe võimete vastu, seisab Musta mere laevandus jätkuvalt silmitsi sõja riskidega, täpsemalt meremiinidega.

“Venemaa katsed šantažeerida rahvusvahelist üldsust algatusest taganemisega on ebaõnnestunud,” nentis Kislitsia. “Kuid Ukraina käivitas sõjast hoolimata merekoridori ja jätkab selle tõhususe tugevdamist.”

Julgeolekuekspert: Ukraina võib suveks kaotada võime rinnet hoida

Tuntud julgeolekuekspert Dara Massicot kirjutas väljaande Foreign Affairs artiklis, et kui Ukrainale antavat abi kiiresti ei suurendata, võivad Ukraina relvajõud suveks kaotada võime rinnet hoida.

“Ilma lääneriikide sõjalise abi suurenemiseta ja Kiievi strateegia oluliste muutusteta jätkub Ukraina lahinguvälja positsioonide halvenemine, kuni jõuab kätte pöördepunkt, võib-olla suvel,” kirjutab Massicot.

“Praegustes tingimustes, kus Ukraina vajadus laskemoona ja elavjõu järele ei ole rahuldatud, hakkavad Ukraina üksused ammenduma, mis muudab Venemaa läbimurde reaalseks võimaluseks,” märkis ta.

Massicot lisas siiski, et praegu pole aeg meeleheiteks, vaid kiireks tegutsemiseks. “Vene vägedel on nõrku kohti, mida saab ära kasutada, ja eeliseid, mis võivad aja jooksul väheneda, kuid ainult siis, kui Ukraina saab selle, mida ta praegu vajab. Venemaal on piiratud nii inimeste arv, keda ta suudab mobiliseerida, kui ka varustuse ja laskemoona hulk, mida ta suudab toota,” lausus ekspert.

Loe rohkem:  Eesti ja Läti kutsusid välja Venemaa asjuri | Välismaa

Massicot ütles, et selle piirini võib jõuda 2025. aastaks. “Aga kui rinne kukub kokku varem, siis pole sellel tähtsust,” sõnas ta.

Massicoti hinnangul oleks vaja viia läbi uus mobilisatsioon Ukrainas, suurendada järsult laskemoona tarnimist läänest ja kiirendada uute kaitseliinide ehitamist.

Kokkuvõttes Venemaa süüdistus Ukraina ulatuslikus droonirünnakus on äärmiselt tõsine ja võib oluliselt pingestada kahe riigi suhteid. Sellised konfliktid võivad viia ohtlike olukordadeni ning võivad mõjutada ka rahvusvahelist julgeolekut. On oluline, et asjaolud selguksid põhjalikult ja kõikehõlmavalt ning et rahvusvahelised organisatsioonid ja diplomaatilised vahendajad sekkuvad, et leida rahumeelne lahendus sellele keerulisele olukorrale. Loodame, et konflikt saab kiire lahenduse ning rahu saab tagasi piirkonda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga