Kiiev: Ukraina tulistas Luhanskis alla Vene hävitaja Su-34 | Välismaa

1706604737 2234727h2ae1t24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Ukraina ja Venemaa vahelisest pingest, kus Ukraina väidetavalt tulistas alla Vene hävitaja Su-34 Luhanskis. See sündmus on tekitanud maailmas suurt tähelepanu ja paneb küsimuse alla kahe naaberriigi suhted. See uudis on viimase aja üks kuumemaid teemasid rahvusvahelises poliitikas ning pakub palju mõtteainet ja arutelu. Järgmisena vaatame lähemalt selle sündmuse tausta ja selle võimalikke tagajärgi.

Oluline teisipäeval 30. jaanuaril kell 12.54:

– Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks;

– Stoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse;

– Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot.

Ukraina peastaap: Luhanski oblastis tulistati alla Vene Su-34

Ukraina relvajõudude sõdurid tulistasid esmaspäeval Luhanski oblasti kohal alla Vene hävitaja-pommitaja Su-34, teatas teisipäeval Ukraina relvajõudude peastaap.

Peastaabi andmetel on Venemaa alates täiemahulise sõja algusest kaotanud 332 lennukit ja 324 helikopterit.

Su-34 on Nõukogude Venemaa hävitaja-pommitaja, mis on mõeldud täppisraketi- ja pommilöökide andmiseks maapealsete sihtmärkide pihta ning õhusihtmärkide tabamiseks. See on Su-27 modifikatsioon.

Ukraina lasi öösel alla 15 Venemaa drooni 35-st

Kiiev teatas teisipäeval, et Vene väed saatsid öö jooksul Ukraina sihtmärkide pihta kaks raketti ja 35 ründerdooni ning 15 drooni lasi Ukraina õhutõrje alla.

Ukraina õhujõudude teatel olid droonid sihikule võtnud kütuse- ja energiataristu, samuti tsiviil- ja sõjalised rajatised rindejoone lähedal. Ukraina õhutõrjesüsteemid lasid peamiselt riigi ida- ja lõunaosas alla 15 drooni.

Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et piirkonnas lähevad lahingud üha ägedamaks.

Hetkel pole veel selge Tabaivka asula saatus. Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi väed suutsid asula vallutada. Ka Vene sõjablogijad jõudsid juba väita, et Vene väed suutsid asula vallutada. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid selle asula vallutada. Ukraina maavägede pressiesindaja kinnitas aga 29. jaanuaril, et piirkonnas käivad lahingud, kuid Vene väed pole Tabaivkat vallutanud. 

Loe rohkem:  Soome kohus mõistis ettevõtja Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumises süüdi | Välismaa

Üks Vene blogija väitis veel, et Vene väed liikusid Sõnkivka lähedal edasi. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda. 

Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist. 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed suutsid piirkonnas veidi edasi liikuda. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et Ternõi (Kreminnast läänes) lähistel käivad lahingud, lahingud käivad ka Bilohorivka lähedal.

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud, aga Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal.

Avdijivka suunal suutsid Vene väed veidi edasi liikuda. Seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske ja Stepove lähedal. 

Stoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tegi visiidi Washingtoni ning kohtus ka USA kaitseministri Lloyd Austiniga. 

“NATO liitlased pakuvad Ukrainale toetust ja on oluline, et me jätkaks seda. Meie toetus pole heategevus, see on investeering meie enda julgeolekusse, sest maailm muutub ohtlikumaks, kui Putin Ukrainas võidab,” rääkis Stoltenberg. 

Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas esmaspäeval 122 miljoni euro eraldamisest sõjaliseks abiks Ukrainale, vahendas uudisteagentuur UNIAN Hollandi valitsuse pressiteenistuse informatsiooni.

Teadaolevalt jagatakse see summa erinevateks vajadusteks.

Valdav osa vahenditest ehk 87 miljonit eurot eraldatakse Ukrainale suurtükiväele laskemoona ostmiseks.

Ministeeriumi andmetel saadetakse 25 miljonit eurot Ühendkuningriigi juhitavale Rahvusvahelisele Ukraina Fondile. Sellest rahastatakse sõjavarustuse ostmist otse tootjatelt. Muuhulgas on siin kõne all õhutõrjesüsteemid, laskemoon ja varuosad.

Holland eraldab Ukraina küberkaitse tugevdamiseks veel 10 miljonit eurot. Varem liitus riik niinimetatud IT-koalitsiooniga.

“On väga oluline toetada Ukrainat mitte ainult lühiajaliselt, vaid ka pikemas perspektiivis. Eriti oluline on praegu näidata, et me aitame Ukrainat,” ütles Hollandi kaitseminister Ollongren.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kiitis varem päeval heaks kuni 200 miljoni euro suuruse riigi tagatisega laenu andmise Ukrhidroenerhole, et rahastada seadmete tarnimist hüdroelektrijaamadele ja toetada ettevõtte likviidsust.

Loe rohkem:  Ukraina suursaadik: lääne eesmärk peaks olema Ukraina võit lahinguväljal | Välismaa

“Laen koosneb kuni 150 miljonist eurost kriitiliselt tähtsate seadmete tarnimise rahastamiseks Dnepri ja Kesk-Dnepri hüdroelektrijaamale ning kuni 50 miljonist eurost ettevõtte likviidsuse erakorraliseks toetamiseks,” seisab panga veebisaidil.

Krediidiliin jagatakse kaheks 100 miljoni euro suuruseks osaks, millest ühte rahastab EBRD ja teist rahastatakse vahenditest, mille on selleks otstarbeks EBRD-le eraldanud Itaalia.

Ühendriikide välisminister Antony Blinken andis esmaspäeval karmi hoiatuse, et ilma USA kongressi heakskiidetud uue abita on ohus kõik, mida Ukraina on seni Venemaa sissetungi vastu võideldes saavutanud.

“Ilma USA abita on lihtsalt ohus kõik, mida ukrainlased saavutasid ja mida me oleme neil saavutada aidanud,” ütles Blinken pressikonverentsil koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 384 140 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6300 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 725 (+29);

– suurtükisüsteemid 9144 (+31);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+3);

– lennukid 332 (+1);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7084 (+35);

– tiibraketid 1846 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 191 (+42);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1448 (+7).

In conclusion, the shooting down of the Russian Su-34 fighter jet in Luhansk by Ukrainian forces has further escalated tensions between Ukraine and Russia. This incident brings to light the ongoing conflict in Eastern Ukraine and the complex relationship between the two neighboring countries. The international community is closely monitoring the situation and hoping for a peaceful resolution to the conflict. It is imperative for all parties involved to engage in diplomatic dialogue and find a peaceful solution to the ongoing crisis in the region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga