Taastuvenergia maht ületas mullu fossiilkütustest toodetud elektrienergia kogust | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Möödunud aastal ületas taastuvenergia toodetud elektrienergia maht esmakordselt fossiilkütustest toodetud elektrienergia kogust. See on suurepärane saavutus, mis näitab meie pühendumust keskkonnasõbralikele energiaallikatele üleminekule. Taastuvenergia on muutumas olulisemaks osaks meie majandusest ja selle kasutamine pakub palju võimalusi nii keskkonnakaitse kui ka majanduskasvu jaoks. Oleme uhked selle saavutuse üle ning loodame, et see on vaid esimene samm veelgi rohelisema tuleviku suunas.

Eelmisel aastal toodeti Eestis esmakordselt taastuvatest energiaallikatest rohkem elektrit kui fossiilsetest kütustest. Muutuse peamine põhjus on fossiilkütustel põhineva elektritootmise vähenemine.

Eleringi esitatud andmete kohaselt sisenes 2023. aastal võrku 4 903 803 MWh Eestis toodetud elektrienergiat, millest mittetaastuvatest allikatest toodeti 2 302 254 MWh ja taastuvatest allikatest 2 606 549 MWh.

Taastuvatest allikatest suurima osa moodustas biomass, sealhulgas jäätmed, mis andis 1 202 272 MWh. Päikesepaneelidest toodeti 692 863 MWh, tuulest 684 214, hüdroenergiast 24 577 ja biogaasist 2623 MWh. Biomassi hulgas arvestatuna eraldi välja toodud biolagunevatest jäätmetest saadi 48 909 MWh energiat.

Päikeseenergia nii suurt osakaalu seletas Eleringi taastuvenergia arendamise üksuse juht River Tomera installeeritud päikesepaneelide suure hulgaga, kuid ta prognoosis ka tuuleenergia toodangu jätkuvat kasvu.

“Paigaldatud päikesejaamade võimsus ületas 2023. aasta lõpuks 800 MW piiri ja kasvutempo raugemist pole veel näha. 2023. aastal alustati ka mitmete suurte tuuleparkide katsetustega, mis ametlikult jõuavad turule 2024. aastal, kuid teataval määral juba uut tuuleenergia toodangut annavad. Siit tulenevalt on taastuvenergia toodang jätkuvalt kiires kasvus ja saabuval suvel võib eeldatavalt näha üha enam ja enam tunde, kus taastuvelektri toodang ületab sama perioodi tarbimist,” ütles Tomera ERR-ile.

Samas ei ole taastuvenergia tootmismahus viimastel aastatel suurt muutust olnud. 2022. aastal toodeti Eesti võrku 2,623 TWh energiat, 2021. aasta 2,597 TWh. Enne seda oli taastuvenergia tasemed madalamad: 2020. aastal 2,230 TWh, 2019. aastal 1,946 TWh ja 2018. aastal 1,665 ja 2016. aastal 1,412 TWh.

Suurim osa taastuvenergiast tuleb puidu põletamisest

Suurima osa taastuvenergiast annab siiani puidu põletamine, kuid kui 2022. aastal toodeti biomassist statistikaameti andmeil 1,513 TWh elektrit ning tuulest ja päikesest kokku 1,264 TWh (vastavalt 668 ja 596 GWh), siis 2023. aastal kasvas päikesest toodetud elektri hulk Eleringi andmeil märkimisväärselt. Eelmisel aastal andis biomassi põletamine 1,202 TWh, päike ja tuul kokku 1,377 TWh (vastavalt 693 ja 684 GWh) elektrit.

Küll aga on mitu aastat järjest vähenenud fossiilkütustest toodetud elektrienergia kogus, kusjuures eriti järsk kukkumine oli aastatel 2019-2020, seejärel fossiilkütustest toodetud elektri kogus taas pisut suurenes, kuid kukkus uuesti 2023. aastal rekordmadalale. Möödunud aastal toodeti Eestis fosiilkütustest elektrit neli korda vähem kui 2017. aastal.

“Mittetaastuvatest allikatest toodetud elektritoodangu vähenemist mõjutas eelkõige CO2-kvoodi kõrge hind ning madalamad elektri turuhinnad. Seetõttu ei pääsenud süsinikuintensiivsed põlevkivielektrijaamad kõrge tootmishinna tõttu sageli turule,” ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv.  

Kuna aga Eesti viimase kaheksa aasta elektritarbimine püsinud laias laastus sama suur, siis tähendab see, et kui 2018. aastani suutis Eesti veel elektrienergiat eksportida, aga alates 2019. aastast on tulnud seda teistest riikidest sisse osta.

Kokkuvõttes näitab taastuvenergia toodangu suurenemine möödunud aastal, et Eesti on võtnud olulise sammu sõltumatuma ja keskkonnasõbralikuma energiatootmise suunas. Taastuvenergia ületas fossiilkütuste toodetud elektrienergia kogust, mis on positiivne märk riigi majandusele ning keskkonnale. See näitab, et Eestil on potentsiaali edasi liikuda jätkusuutlikuma energiatootmise suunas ning vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest. See on oluline samm keskkonnahoidlikuma tuleviku suunas ning loob alust majanduse jätkusuutlikkusele.