Sõja 701. päev: Krasnodari krais põleb Rosnefti Tuapse naftarafineerimistehas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna võtame vaatluse alla Krasnodari krai sõja olukorra ja Rosnefti Tuapse naftarafineerimistehase põlengu, mis tähistab sõja 701. päeva. See traagiline sündmus on mõjutanud mitte ainult Venemaa, vaid kogu maailma naftatööstust. Meie eesmärk on tuua teieni kõige värskemad uudised ja analüüs sellest olukorrast ning anda teile parem arusaam sellest, kuidas see võib mõjutada ka Eestit. Olge valmis sukelduma põnevasse ja olulisse uudistevoogu välismaal.

Oluline neljapäeval, 25. jaanuaril kell 23.00:

– Ukraina on ettevalmistamas Orbani visiiti Kiievisse;

– ISW: Venemaa kasutab Il-76 juhtumit Ukraina abistamise takistamiseks;

– Ukraina õhutõrje lasi alla 11 Vene ründedrooni 14-st;

– Krasnodari krais põleb Rosnefti naftarafineerimistehas;

– Handelsblatt: Ühendkuningriik pakkus Saksamaale lahenduse Ukrainale pikamaarakettide tarnimiseks;

– Zelenski: Ukraina nõuab Vene lennuki allakukkumise rahvusvahelist juurdlust;

– Valge Maja: ootame rohkem infot Il-76 allakukkumise kohta;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit ja 30 tanki.

Ukraina on ettevalmistamas Orbani visiiti Kiievisse

Ukraina on korraldamas Ungari peaministri Viktor Orbani visiiti Kiievisse, ütles Ukraina asepeaminister Olha Stefanišõna neljapäeval.

Tegemist oleks Orbani esimese visiidiga Kiievisse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi.

Ungari ja Ukraina välisministrid kohtuvad esmaspäeval ning Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski büroojuhi sõnul võidakse siis arutada Orbani visiiti.

Kiievi ja Budapesti suhteid on pingestanud Ungari vastuseis Ukraina abistamisele Euroopa Liidu eelarvest ning skeptilisus Ukraina NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse suhtes.

Ukraina luure: Il-76 pardal pidid olema kõrged Vene ametnikud, kuid FSB ei lubanud neid pardale

Ukraina sõjaväeluure (HUR) esindaja Andri Jusov ütles neljapäeval, et alla kukkunud Il-76 lennuki pardal pidid olema kõrged Vene ametnikud, kuid julgeolekuteenistus (FSB) ei lubanud neil viimasel hetkel pardale minna, vahendas The Kyiv Independent. 

Lennuk kukkus alla kolmapäeval, Moskva väitis seejärel, et lennukis viibis 65 Ukraina sõjavangi. Sel päeval pidi toimuma ka vangide vahetus. HUR pole kinnitanud, kas lennukis viibisid Ukraina sõjavangid. 

Jusovi sõnul pidid pardal olema mitu kõrget ametnikku, kuid FSB käskis neil lõpuks kasutada teist transpordivahendit. Jusov märkis, et Ukraina luure sai sellest teada alles siis, kui lennuk oli juba vastu maad sadanud. 

Soome kaitseväe peastaabi endise luureülema kindralmajor Pekka Toveri sõnul oleks Venemaal lihtne tõestada, et lennuki pardal olid Ukraina sõjavangid.

“Venelased pole oma väidete toetuseks esitanud ühtegi tõendit, ainult väiteid. Seetõttu olen selles osas kahtlev,” rääkis Toveri. 

ISW: Venemaa kasutab Il-76 juhtumit Ukraina abistamise takistamiseks

Briti mõttekoda ISW kirjutab, et Venemaa kasutab Il-76 lennuki allakukkumist oma propagandakampaanias, mille eesmärk on õõnestada lääneriikide soovi osutada Ukrainale täiendavat abi. Teiseks Venemaa eesmärgiks on Ukraina ühiskonna lõhestamine.

ISW märgib, et Vene võimud süüdistasid lennuki allatulistamises Ukrainat ning Vene välisminister Sergei Lavrov nõudis erakorralise ÜRO julgeolekunõukogu kokkukutsumist, süüdistades Ukrainat terrorismis.

Mõttekoja sõnul on Vene propaganda väited, et Ukraina olevat kasutanud lennuki alla laskmiseks lääneriikide tarnitud rakette, on mõeldud mõjutamaks lääneriike Ukrainale õhukaitsesüsteemide tarnimise otsuste langetamisel. Need süsteemid on mänginud olulist rolli Ukraina linnade kaitsmisel Vene raketi- ja droonirünnakute eest, milles Venemaa sihib valdavalt tsiviiltaristut.

Lisaks arvavad mõttekoja analüütikud, et Venemaa eesmärk on külvata rahulolematust Ukrainas ning tekitada usalduskriisi Ukraina valitsuse suhtes. Venemaa on pikalt tootnud ohtralt propagandat, mis on suunatud Ukraina ühiskonna lõhestamisele.

ISW nendib, et vangide vahetus on tundlik küsimus nii Venemaal kui Ukrainas, mistõttu on sõjavangide mainimine mõeldud emotsionaalse reaktsiooni tekitamiseks.

Ukraina õhutõrje lasi alla 11 Vene ründedrooni 14-st

Ukraina õhutõrje teatas neljapäeval, et selle üksused lasid alla 11 Vene Shahed-136 ründedrooni. Kokku kasutas Venemaa rünnakus 14 drooni.

Venemaa lasi droonid välja okupeeritud Krimmist ja Primorsko-Ahtarski linna lähistelt Venemaa Krasnodari krais.

Droonid ründasid ennekõike Odessa oblastit ning droonid lasti alla just Odessa ja Mõkolajivi oblasti õhuruumis.

Lisaks ründasid Vene okupatsiooniväed Ukrainat viie juhitud raketiga S-300, millest üks lasti välja Donetski oblasti territooriumilt ja neli Venemaalt Belgorodi oblastist.

Krasnodari krais põleb Rosnefti naftarafineerimistehas

Öösel vastu neljapäeva algas suur põleng Krasnodari krais Tuapse linnas asuvas naftarafineerimistehases, mis kuulub Vene ettevõttele Rosneft.

Kohalike Vene võimude teatel pole esialgsetel andmetel kannatanuid ning päästetöötajad tegelevad tulekahju kustutamisega.

Sotsiaalmeedias levivate videote ja fotode järgi tegutsesid piirkonnas Ukraina droonid, mis võisidki rafineerimistehast tabada. Droone on täheldatud nii enne kui pärast tulekahju algust.

Handelsblatt: Ühendkuningriik pakkus Saksamaale lahenduse Ukrainale pikamaarakettide tarnimiseks

Saksa valitsus ei soovinud seni Ukrainale tiibrakette Taurus tarnida. Kolmapäeva õhtul teatas Saksa väljaanne Handelsblatt, et London pakub Berliinile nutika lahenduse Ukraina aitamiseks.

Anonüümseks jääda soovinud ametnike sõnul pakkusid Ühendkuningriigi võimud Saksa valitsusele skeemi, mille käigus tarnib Saksamaa Ühendkuningriigile rakette Taurus ning Ühendkuningriik tarnib omakorda Ukrainale oma ladudest senisest rohkem rakette Storm Shadow.

Väidetavalt tegi London sellise ettepaneku Berliinile juba mitu nädal tagasi, kuid otsust pole senimaani langetatud.

Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi pressiesindaja keeldus kommenteerimast Handelsblatti väidet.

Saksamaa ja Prantsusmaa arutavad rakettide vahetust seoses Ukrainaga

Saksamaa arutab Suurbritanniaga võimalikku tiibrakettide vahetuse kokkulepet seoses Ukrainaga, teatas neljapäeval Saksa meedia.

Idee pärines Londonist, kes ärilehe Handelsblatt andmetel oli mitu nädalat tagasi pakkunud oma rakette Storm Shadow Ukrainale, kui Saksamaa annaks Suurbritanniale vastutasuks Tauruseid.

Saksa valitsus keeldus kommentaaridest.

Saksa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et ta ei ole sellisest kavast teadlik, kuid mis tahes kõnelustel tuleb kindlaks teha, kas see on teostatav.

Saksamaa on Ukraina suuruselt teine relvadoonor, kuid on seni keeldunud Kiievisse saatmast nõutud tiibrakette Taurus.

Berliin on ettevaatlik, et Ukraina kasutab rakette Venemaa ründamiseks.

Üle 500-kilomeetrise lennuulatusega Taurus lendab ligi kaks korda kaugemale kui Storm Shadow, mis, nagu ka tema Prantsuse analoogi SCALP, lennukaugus küünib üle 250 kilomeetri.

Prantsusmaa ja Suurbritannia on juba tarninud Ukrainasse rakette SCALP või Storm Shadow.

Kuid Kiiev on palunud oma võitluses Vene vägede vastu rohkem laskemoona ja relvastust, eelkõige Taurust.

Zelenski: Ukraina nõuab Vene lennuki hukkumise rahvusvahelist uurimist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeva õhtul, et tuleb välja selgitada kõik asjaolud, mis puutuvad Venemaal Belgorodi oblastis toimunud Il-76 allakukkumist. Ühtlasi nõuab Zelenski rahvusahelist juurdlust faktide väljaselgitamiseks.

“Tuleb välja selgitada konkreetsed faktid. Niivõrd, kuivõrd on see võimalik, võttes arvesse, et lennuk kukkus Venemaa territooriumil ehk väljaspool meie kontrolli,” ütles Zelenski.

President rõhutas, et faktide väljaselgitamine on praegu esmatähtis ning Ukraina võimud uurivad toimunu asjaolusid.

“Andsin Ukraina välisministrile korralduse informeerida meie partnereid Ukraina käsutuses olevatest andmetest. Meie riik nõuab rahvusvahelist juurdlust,” lisas Zelenski.

Ukraina president rõhutas, et Venemaa mängib Ukraina sõjavangide elude ja nende sugulaste ning Ukraina ühiskonna tunnetega. Venemaa väidab, et allakukkunud lennuki pardal viibisid ukrainlastest sõjavangid. Ukraina võimude väitel transportis lennuk rakette S-300.

Valge Maja: ootame rohkem infot Il-76 allakukkumise kohta

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby ütles kolmapäeva õhtul peetud pressikonverentsil, et USA-l pole andmeid selle kohta, kes võis viibida Vene Il-76 lennuki pardal.

Kirby sõnul teeb USA kõik võimaliku, et välja selgitada juhtumi asjaolud ning saada rohkem infot toimunu kohta. USA võimud nägid teateid, kuid ei saa neid kinnitada, lisas Kirby.

“Me oleme näinud teateid, me püüame saada infot, kuid minu poolt oleks ennatlik midagi oletada. Me ei tea, kuivõrd tõepärased on need teated. Ukraina ütleb üht, Venemaa teist, meil pole piisavalt infot,” seletas Kirby.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit ja 30 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 379 610 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6257 (+30);

– jalaväe lahingumasinad 11 621 (+42);

– suurtükisüsteemid 9067 (+59);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+1);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7033 (+35);

– tiibraketid 1844 (+2);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 044 (+39);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1420 (+4).

In conclusion, the 701st day of war in Krasnodar Krai has brought destruction to the Rosneft Tuapse oil refinery. This event serves as a stark reminder of the ongoing conflicts and its devastating impact on both the environment and the people living in the area. It is a sobering realization of the long-term consequences of war and the urgent need for peaceful resolution. The international community must continue to work towards finding diplomatic solutions to prevent further destruction and suffering in the region.