Sõja 683. päev: Õhutõrjejõud tulistasid öösel Ukrainat rünnanud 28 droonist alla 21 | Välismaa

Tere tulemast! Daily news in Estonia has reported a significant event on the 683rd day of the war. Last night, the air defense forces successfully shot down 21 out of 28 drones that were attacking Ukraine. This courageous act of defense highlights the ongoing conflict in the region and the importance of protecting our neighboring countries. The resilience and skill of our air defense forces are commendable, and their swift action has undoubtedly saved countless lives. This event serves as a reminder of the constant threat of conflict in the world and the bravery of those who stand against it.

Oluline 7. jaanuaril kell 20.59:

– Ukraina õhutõrje hävitas 28 droonist 21;

– Zelenski: Venemaa rünnak on võimalik tagasi lüüa;

– Kuleba: Ukraina ja Jaapan lubasid teha riikidega tööd rahuvalemi nimel;

– Bild: Saksa sõjaväeosade kohal liiguvad pidevalt kahtlased droonid;

– Venemaa rünnakus hukkus Hersonis kaks inimest;

– Belgorodis evakueeriti sadakond inimest Ukraina piirist kaugemale;

– Venemaa ründas 2. jaanuaril Harkivit ilmselt mujal toodetud raketiga;

– Saksa ekspresident kutsus üles Ukrainale Tauruseid andma;

– Jaapani välisminister külastab Ukrainat kinnitamaks Tokyo toetust;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit;

– Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa suurendab rahvuskaardi ressursse;

– ISW: Ukraina kurnab Krimmis Venemaa õhutõrjet;

– Kohalik kuberner teatas Hersoni pommitamisest

Ukraina õhutõrje hävitas 28 droonist 21

Ukraina õhujõud teatasid pühapäeva hommikul, et Venemaa ründas öösel Ukraina territooriumi 28 Shahed tüüpi ründerdooni ja kolme S-300 raketiga.

Sõjaväe teatel lasti droonid välja Venemaalt Krasnodari oblastist Primorsko-Ahtarskist ja raketid Donbassi okupeeritud osast.

Õhutõrje tegutses Zaporožje, Nikolajevi, Odessa, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Vinnõtsja ja Tšerkassõ oblastis, teatasid Ukraina relvajõud. Avalduses ei mainitud droonide ja rakettide tekitatud kahju.

Dnipropetrovski oblasti sõjalise administratsiooni juht Serhi Lõssak teatas, et Ukraina õhutõrje hävitas ööl vastu pühapäeva Dnipropetrovski oblastis seitse drooni, millega Vene vägi ründas.

“Tänase õhtu jooksul hävitati oblastis seitse vaenlase drooni – Dnipro ja Nikopoli rajoonis,” edastas ta oma Telegrami kanalis.

Lõssak ütles varem, et Dnipros sai droonirünnakus tabamuse üks elumaja, kus elas 22 perekonda. Õnneks keegi kannatada ei saanud. Päästeti kuus inimest, nende seas kaks last.

Samuti andis Venemaa sõjavägi tuld viiele asulale Sumõ oblastis, teatas kohalik sõjaväeadministratsioon.

Venemaa rünnakus hukkus Hersonis kaks inimest

Vene vägede pommitamises hukkus Hersoni linnas kaks inimest ning kaks sai vigastada, ütles linnapea Roman Mrotško.

Varem samal päeval toimunud õhurünnakus hukkus Hersonis üks inimene ja teine sai vigastada.

Kuleba: Ukraina ja Jaapan lubasid teha riikidega tööd rahuvalemi nimel

Ukraina ja Jaapan leppisid kokku, et teevad aktiivset koostööd Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega, et veenda neid ühinema Kiievi rahuvalemiga, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pühapäeval.

Kuleba ja Kiievisse etteteatamata visiidile saabunud Jaapani välisminister Yoko Kamikawa leppisid kokku, et teevad aktiivset tööd eesmärgiga tõsta president Volodõmõr Zelenskõi niinimetatud rahuvalemiga ühinevate riikide arvu.

“Leppisime kokku, et teeme aktiivset koostööd Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega, et neid sellesse algatusse kaasata,” ütles Kuleba oma Jaapani kolleegiga peetud ühisel pressikonverentsil.

Bild: Saksa sõjaväeosade kohal liiguvad pidevalt kahtlased droonid

Tundmatu päritoluga droone pidevalt nähtud Saksamaal sõjaväebaasides, kus treenitakse Ukraina sõdureid, kirjutab Bild, lisades, et ametivõimud kahtlustavad spionaaži.

Saksamaa parlamendi liige Marcus Faber ütles Bildile, et droone on sagedasti nähtud Klietzi harjutusala kohal. Faber lisas, et tema hinnangul on Venemaa droonide lennutamise taga, kuid tõestusmaterjali tal pole, sest ühtki drooni pole suudetud kätte saada.

Mullu augusti seisuga oli Saksamaal väljaõppe saanud vähemalt 6000 Ukraina sõdurit, aasta lõpuks oli plaan jõuda 10 000 sõdurini. Väljaõpe koosneb üldisest lahingõppest, lisaks õpetatakse näiteks Patrioti õhukaitsesüsteemi ja Abramsi tankide kasutamist.

Zelenski: Venemaa rünnak on võimalik tagasi lüüa

Ukraina suudab Venemaa rünnaku tagasi lüüa, ütles Ukraina president Volovõmõr Zelenski pühapäeval Rootsis alanud Säleni julgeolekukonverentsil, lisades, et olukord lahinguväljal on praegu stabiilne.

Zelenski sõnul on Ukraina sõda näidanud, et Euroopa peab arendama ühist relvatööstust, nii et oldaks end kaitsma igas olukorras, mis võib tekkida. “Kaks aastat sõda on näidanud, et Euroopa vajab ise toodetud piisavat relvastust vabaduse kaitseks; et endal oleks võime end kaitsta,” lausus ta.

Rootsis algas pühapäeval iga-aastane Säleni julgeolekukonverents. Sel aastal on konverentsi teemade seas muu hulgas demokraatia olukord ja areng, Rootsi NATO-protsess ning endiselt jätkuv Venemaa sõda Ukraina vastu.

Säleni julgeolekukonverents kestab teisipäevani.

Belgorodis evakueeriti sadakond inimest Ukraina piirist kaugemale

Ukraina piirist umbes pool tunni autosõidu kaugusel asuvas Belgorodi linnas evakueeriti üle saja elaniku omal soovil Ukraina piirist kaugemal asuvasse piirkonda, ütles Starõi Oskoli rajooni juht Andrei Tšesnokov. Inimesed paigutati ajutistesse keskustesse.

Starõi Oskol asub üle 70 kilomeetri kaugusel Belgorodist.

Ukraina on korraldanud Belgorodile kui logistiliselt olulisele asulale mitmed õhurünnakuid. Rünnakud on jätkunud ka sel nädalal.

“Üle saja inimese paigutati ajutistesse keskustesse

Saksa ekspresident kutsus üles Ukrainale Tauruseid andma

Saksamaa endine president Joachim Gauck kutsus üles andma Ukrainale kaugmaarakette Taurus.

Saksamaal on pikalt vaieldud, kas peaks täitma Ukraina soovi ja andma neile kuni 500 kilomeetris laskeulatusega Tauruseid. Bild kirjutas oktoobris, et kantsler Olaf Scholz on Tauruste andmise vastu, sest kardab, et sellega tõmmatakse Saksamaa sõtta.

Gauck ütles pühapäeval Bildis ilmunud intervjuus, et arvestades kurnavat kaevikusõda ja kuritegelikke õhulööke Ukraina tsiviilelanike vastu, peaks Berliin Ukrainale Taurused andma.

“Pole olemas rahvusvahelist seadust, mis keelaks toetamast ohvrit relvadega,” lausus ta, lisades, et Saksamaa peaks Ukrainale andma kõik, mis tal on.

Kohalik kuberner teatas Hersoni pommitamisest

Hersoni piirkonna kuberner Oleksandr Prokudin teatas pühapäeva hommikul sotsiaalmeedias, et Herson on Vene armee tugeva tule all, sihikule sattunud objektide hulgas on ka piirkonna keskuses asuv elumaja.

“Maja tabamuse tagajärjel suri üks naine, teine naine sai vigastada,” kirjutas ta.

Venemaa ründas 2. jaanuaril Harkivit ilmselt mujal toodetud raketiga

Rakett, millega Venemaa 2. jaanuaril ründas Harkivit, oli ilmselt toodetud mujal, võimalik et Põhja-Koreas, teatas laupäeval Raadio Vabadus viitega Harkivi oblasti prokuratuurile.

Eksperdid märkasid erinevusi tavaliselt rünnakutes kasutatavate nõukogude või vene päritolu rakettide ja selle raketi vahel, mida seekord kasutati.

“Välimuselt sarnaneb see rakett väga Iskanderile, kuid ei ole Iskander. See on midagi muud. See erineb Iskanderist sellega, et on veidi suurema läbimõõduga, erinevad düüsid, raketi juhtimismehhanismid,” ütles Harkivi oblasti prokuratuuri esindaja Dmitri Tšubenko.

Eksperdid tuvastasid ka raketi osadel olevate märgistuste kustutamise jäljed, mis võib viidata katsele varjata raketi päritolu.

Prokuratuuri esindaja sõnul sarnanevad leitud raketi tükid ühele neist rakettidest, mis on Põhja-Korea relvastuses.

Raketi tükkidega tutvusid juba Ukraina sõjaväe, julgeolekuteenistuse ja Harkivi õhujõudude akadeemia eksperdid.

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni ülem Oleh Sinehubov teatas 5. jaanuaril, et Vene okupatsioonivägi kasutas 2. jaanuaril Harkivi kesklinna rünnates kustutatud märgistusega rakette Iskander-M.

Oblasti prokuratuur teatas omakorda, et reedel viidi läbi raketi tükkide täiendav uurimine.

Jaapani välisminister külastab Ukrainat kinnitamaks Tokyo toetust

Jaapani välisminister Yoko Kamikawa külastab pühapäeval Ukrainat, et pidada kõnelusi oma kolleegi Dmõtro Kulebaga ja kinnitada Tokyo jätkuvat toetust Kiievile.

Etteteatamata visiit on muudatus Kamikawa esialgses kahenädalase ringsõidu plaanis, mille raames ta külastab alates reedest Soomet, Rootsit, Hollandit, USA-d, Kanadat, Saksamaad ja Türgit.

Jaapan on toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungi algusest ning kehtestanud Moskvale sanktsioone.

Jaapani välisministeeriumi teatel suundus Kamikawa pühapäeval Varssavist Ukrainasse.

“Ukrainasse saabus välisminister Yoko Kamikawa,” teatas Jaapani saatkond. “See on tema esimene välisvisiit sel aastal.”

Jaapani minister käis Kiievi lähedal Butšas, kus Venemaa korraldas oma sissetungi alguses 2022. aasta varakevadel veresauna tsiviilisikute vastu, Samuti Irpinis. 

Poolast saabunud Kamikawa kordas Ukraina poolele veel kord, et Jaapani järjekindel poliitika seista koos Ukrainaga ja teda toetada jääb muutumatuks, seisab Jaapani välisministeeriumi avalduses.

Jaapan korraldab veebruaris Tokyos Ukraina majanduse ülesehitamist edendava konverentsi, millest kavatseb osa võtta ka Ukraina peaminister Denis Šmõhal.

Kamikawa konsulteerib Ukraina ametnikega konverentsi üksikasju ning osaleb ka talvevarustusega seotud abi üleandmise tseremoonial.

“Kamikawa näitas ka Jaapani otsusekindlust järgida õigusriigil põhinevat rahvusvahelist korda, pidades silmas, et ühepoolsed jõul põhinevad muudatused status quo’s, nagu Venemaa agressioon Ukraina vastu, ei ole aktsepteeritavad,” märkis Jaapani ministeerium.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 364 730 (võrdlus eelmise päevaga +860);

– tankid 6022 (+4);

– jalaväe lahingumasinad 11 180 (+22);

– suurtükisüsteemid 8653 (+36);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 951 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 637 (+4);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6811 (+24);

– tiibraketid 1786 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 523 (+45);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1327 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa suurendab rahvuskaardi ressursse

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases sõjaülevaates, et Venemaa rahvuskaart Rosgvardija suurendab oma ressursse ja isikkoosseisu seoses Ukraina sõjast tingitud sündmustega Venemaa sisejulgeolekus.

Ministeerium märkis, et möödunud aasta oktoobris lisati Rosgvardija alla erasõjaväeettevõtte Wagner elemendid, alanud aasta 3. jaanuaril lisati rahvuskaardi alla ka niinimetatud Donetski Rahvavabariigi (DNR) pataljon “Vostok”.

Moskva on samuti panustanud niinimetatud Donetski Rahvavabariigi droonioperatsioonidele spetsialiseerunud rühmituse “Kaskad” laiali saatmisesse, eesmärgiga allutada sellest osa Rosgvardijale alla.

2023. aasta juulis andis Venemaa riigiduuma Rosgvardijale loa kasutada raskemaid relvi. Uued võimekused koos teiste rühmade kogenud veteranidega suurendavad tõenäoliselt lahingutõhusust.

ISW: Ukraina kurnab Krimmis Venemaa õhutõrjet

Ukraina raketid ja droonid tungivad edukalt läbi Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmis ja tabavad kavandatud sihtmärke, leiab Ameerika sõjauuringute instituut aruandes, mida vahendas pühapäeval Unian.

Ukraina väed korraldavad mitmepäevast operatsiooni, et lüüa Venemaa sõjalisi sihtmärke okupeeritud Krimmis ning on saavutanud edukaid tabamusi kogu poolsaarel.

ISW kirjutab Vene allikatele viidates, et ööl vastu laupäeva purustas Ukraina nelja tiibraketiga Storm Shadow okupeeritud Krimmis asuva Saki lennuvälja administratiivhoone.

Venemaa kaitseministeerium teatas sel puhul, et Vene väed hävitasid Musta mere ja Krimmi kohal viis Ukraina drooni ja neli raketti ning 6. jaanuaril Musta mere loodeosa kohal kuus Ukraina raketti Neptun.

Samal ajal avaldas Ukraina õhujõudude ülem kindralleitnant Mõkola Oleštšuk satelliidipildid, millel on näha Ukraina eduka rünnaku sihtmärk Saki lennuväljal.

Lisaks teatas Ukraina sõjaväeluure peadirektoraat (GUR) 4. jaanuaril edukast löögist Venemaa radaripositsioonidele Saki lennuväljal ja varustuslaole Grišino lähedal.

Analüütikud kirjutavad, et Ukraina väed on alates 4. jaanuarist andnud löögi ka õhutõrje radarisüsteemile ja Jevpatorias asuvale sidekeskusele, mis vastutab Venemaa õhutõrje koordineerimise eest okupeeritud Krimmis. Samuti tabati laskemoonaladusid Pervomaiski lähedal (82 km Simferoopolist põhjas) ning Vene komandopunkti Sevastopoli lähedal.

Samal ajal ütles Kremliga seotud tuntud Vene sõjaväekorrespondent, et Ukraina väed korraldavad lööke, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmi kohal.

Täna toimunud sündmused näitavad meie õhutõrjejõudude võimekust kaitsta meie ruumi ja territooriumi. Ukrainat rünnanud 28 droonist suudeti öösel alla tulistada 21, mis näitab meie valmisolekut ja võimekust vastu seista võimalikele ohtudele. Meie riigi ja rahva turvalisus on meie prioriteet ning sellised sündmused tõestavad meie valmisolekut kaitsta oma kodumaad igal tasandil. See näitab ka meie hea töö ja koostööd teiste riikide ja rahvaste vahel, et tagada rahu ja turvalisus kogu maailmas.