Estonia is at the forefront of urging 14 EU countries to boost European Investment Bank (EIB) investments in the defense industry. As security threats continue to evolve, the need for a strong and integrated defense sector is more important than ever. By calling for increased EIB investments, Estonia is demonstrating its commitment to enhancing the capabilities and competitiveness of the defense industry within the EU. This initiative not only strengthens Europe’s defense capabilities but also fosters innovation and economic growth in the region.
14 Euroopa Liidu riiki, kaasa arvatud Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kutsusid üles suurendama Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenumahtu kaitsetööstusele.
EIB on peamine EL-i krediidiasutus ning tegemist on maailma suurima mitmepoolse arengupangaga. Kuigi EIB-l on lubatud investeerida topeltotstarbega kaupade tootmisse nagu droonid, mida saab kasutada nii sõjaväes kui tsiviilelus, ei tohi see investeerida sõjalise otstarbega kaupade tootmisse. Euroopa Komisjon pakkus muuta EIB mandaati, lubades sel rahastada kaitsetööstust.
Nüüd ühines komisjoni üleskutsega 14 EL-i riiki. Financial Timesi ajakirjanike nähtud valitsusjuhtide ühiskirjas seisab, et tuleb “suurendada EIB rahastust julgeoleku ja riigikaitse vajadustele kooskõlas EL-i uute prioriteetidega”.
“EIB laenamisvõimet on hädapäraselt vaja selles uues EL-i prioriteetses valdkonnas, mistõttu me peame arutama võimalusi toetamaks edasisi EIB investeeringuid antud sektoris,” kirjutas Soome peaminister Petteri Orpo, kelle algatusel kiiri koostati.
Kuigi allakirjutanud riigid ei ütle sõnaselgelt, et EIB reeglid peavad muutuma, on nad avatud sellele võimalusele. Kirjas kutsutakse üles “topeltotstarbega projektide määratluste ja välistatud tegevuste nimekirja ümberhindamisele”, mis küll peab jääma “kooskõlla panga riskiprofiiliga”, mis allakirjutanute sõnul kindlustab EIB rahastust.
EIB senise kõrge krediidireitingu säilitamine ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud (ESG) reitingute säilitamine on tähtis Saksamaale ja Hollandile.
Pöördumisega ühinenud liikmesriikide seas on lisaks juba mainitutele Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia ja Rootsi, seega toetab EIB julgemat osalust EL-i kaitsevajaduste rahastamisel enamus ühenduse liikmetest.
Samuti arvavad allakirjutanud, et muudatuste elluviimine annab signaali ka erainvestoritele investeerida kaitsetööstusse. Lisaks soovivad riigid kinnitusi, et EL-i seadusandlus ei piira kaitseinvesteeringuid.
Orpo kirjutas, et kui seda tehakse läbipaistval moel, et satu EIB krediidi- või ESG reiting ohtu.
“Peab tegema selgemaks, et pole EL-i seadusandlusel põhinevaid piiranguid kaitseinvesteeringutele,” kirjutas Orpo.
Kuigi 14 EL-i riiki on kutsunud üles suurendama Euroopa Investeerimispanga investeeringuid kaitsetööstusesse, on see tekitanud poleemikat Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Mõned riigid pooldavad suuremaid investeeringuid kaitsetööstusse, samas kui teised rõhutavad rahaliste vahendite paremat jaotamist tsiviilprobleemide lahendamiseks. Oluline on leida tasakaal julgeoleku ja majandusliku arengu vahel ning tagada, et investeeringud oleksid läbipaistvad ja vastaksid kõigile EL-i liikmesriikide huvidele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus