Zooloog: loomad eelistavad praktilisi nalju | Loodus

Tere tulemast Eesti loomade maailma, kus zooloogid on avastanud, et loomad naudivad praktilisi nalju. Uhked loomad nagu elevandid ja lõvid on näidanud, et neil on tõeline huumorimeel ning naudivad praktiliste naliude tegemist. See avastus avab meile uue pilgu loomamaailma keerukusele ja nutikusele, pannes meid imetlema nende intelligentsust ja emotsionaalset sidet ümbritseva maailmaga. Astu sisse ja avasta koos meiega loomade imeline maailm, kus naljakus ja nutikus käivad käsikäes.

Teadlased leidsid hiljutises uuringus, et vähemalt neli inimestele lähemat inimahviliiki tegeleb enda ja kaaslaste lõbustamiseks mängulise narrimisega. Zooloog Aleksei Turovski sõnul pole tähelepanekus midagi üllatavat ja nalja meeldib teha suurele osale kõrgematele selgroogsetele.

“Sa pead olema tark, et nalja teha ja naljast aru saada. Seda teevad papagoid, rongad, ka väga paljud merelinnud, kuid päris kindlasti kõrgemad platsentaarsed imetajad, igal juhul ahvid, kuid ka kiskjalised, kaslased, kindlasti koerlased. Üldisemalt teevad nalja need loomad, kelle jaoks ülimaks väärtuseks teiste väärtuse seas on mäng,” märkis Turovski saates “Terevisioon”.

Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud töös vaatasid zooloogid hoolikalt läbi enam kui 75 tunni jagu salvestisi orangutanidest, šimpansitest, bonobotest ja gorilladest. Kokku märkasid nad 18 erinevat õrritavat käitumist. Kõige sagedamini esines suskamist, löömist, kaaslase liikumise takistamist, selili panemist ja mõne kehaosa sikutamist. Mõned ahvid viibutasid teiste silme ees ka näiteks eri esemeid või tirisid neid mänguliselt karvadest. Sageli häirisid vanemate ahvide elu ja tegemisi just noorloomad. Nõnda oli see teadlaste sõnul mõneti võrreldav noorte laste käitumisega.

Turovski nentis, et kõik loomade naljade kipuvad olema praktilised ja küllaltki robustsed. See ei pruugi aga tähendada, et need valmistavad lõbu vaid tegijale. “Hea nali, isegi kui see on isegi veidi jõhker, jõuab lõpuks ka sellele kohale, kelle arvel nalja tehakse,” viitas zooloog.

Ta tõi analoogi Tallinna Loomaaia šimpansitega, kellele meeldib aeg-ajalt suuremat külastajate massi märgates karvad turri ajada, karjuda, hoogu võtta ja viskuda seejärel neid külastajatest eraldava kuulikindla klaasi vastu. “Osad inimesed kohkuvad, teised naeravad, kes kukub päriselt, kuid kui seda klaasi poleks või läheks see katki, siis šimpansid loomulikult midagi sellist ei teeks. See on practical joke,” sõnas Turovski.

Mõnede teiste liikide käitumine võib võtta ka keerukamaid vorme. Zooloog meenutas ronka, kellega oli sõbrustanud 35 aastat. Selle aja jooksul püüdis Turovski õpetada talle ka tulutult kordama teatud mehe pilti nähes kindlat lauset. Ronk toona vedu ei võtnud. Ülemöödunud aastal juhtus Turovski vestlema aga ühe meesterahvaga. “Vahetasime temaga paar sõna juttu, ta läks edasi, jõudis kümne sammu kaugusele ja ronk ütles järsku selle lause, mida ma talle aastate õpetasin: “Ei meeldi mulle see hani!”. Kas see oli nali? Loomulikult!” meenutas Turovski.

Zooloog lisas, et oma lemmikute huumorimeelt saab kultiveerida igaüks. “Mida rohkem sa loomaga mängid, seda suurem on võimalus, et ta hakkab nalja tegema. Täiesti võimalik, et sinu kalli sõbra lõbustamiseks teeb ta ühel päeval nalja mõne sinu külalisega,” kinnitas Turovski.

Kokkuvõttes võib öelda, et loomad eelistavad praktilisi nalju, kuna see pakub neile meelelahutust ja stimuleerib nende vaimset ning füüsilist aktiivsust. Zooloogide uurimused on näidanud, et loomadel on võime mõista ja nautida lihtsaid huumorimeelelahutusi ning see aitab luua tugevamat sidet inimestega. Seega võib öelda, et loomad on emotsionaalselt keerukamad olendid, kui me oleme arvanud ning nende vaimses maailmas on palju avastamisväärset.