Yoko Alender: tuleb selgelt määratleda, milline on kestlik biokütus | Arvamus

2318415h95f0t24

Estonia is at a crossroads when it comes to sustainable biofuels, and Yoko Alender argues that it is imperative to clearly define what constitutes a truly sustainable biofuel. In her opinion piece, she delves into the complexities surrounding biofuels, stressing the importance of transparency and accountability in this rapidly evolving industry. As the world grapples with the urgent need to reduce carbon emissions and combat climate change, Alender’s insights shed light on the crucial role that sustainable biofuels can play in Estonia’s energy future.

Peame nii Euroopa tasandil kui ka Eesti kliimaseaduses selgelt määratlema, milline on kestlik biokütus, kirjutab Yoko Alender.

Lugedes viimaste päevade kajastust biokütuste teemal jääb vägisi mulje, et on alanud kampaania biokütuste ja roheinnovatsiooni vastu.

Kuna enamus Eesti inimesi kasutab autot ja väga paljud ka diiselautot, siis puudutab teema paljusid. Otsustajatel on vastutus tagada inimestele kindlus, et valides puhtama ja loodusele parem biokütuse, nad seda ka tõesti saavad. Samuti on meil vastutus hoida oma head elukeskkonda ka oma lastele.

Peame leidma üheskoos lahendused, kuidas heitmeid vähendada, kuidas saada oma sõidud sõidetud ja toidu lauale nii, et loodus jääb puhtaks ja planeeti jagub ka tulevastele põlvedele.

Transpordisektor on Eestis energeetika järel teine suurim saastaja. Loomulikult on hajaasustusega Eestis lisaks kestlikele liikumisviisidele – ühistranspordile ja rattasõidule – tarvis ka eraautot, eriti maapiirkonnas. On piirkondi, kus peame veel eraautole alternatiivide pakkumisel väga palju vaeva nägema ja lõpuks jääb vabadus liikumisviisi valida ikka igaühele endale.

Kui jätkub segadus biokütuste valdkonnas, riskime sellega, et me ei täida endale seatud eesmärki transpordisektori heitmeid vähendada. Lisaks tekitab see inimeses segadust ja ebakindlust ning töötab vastu rohereformide mõistlikule ellu rakendamisele.

Loe rohkem:  Raul Rebane: seksuaalvägivald relvana – sellest peab rääkima | Arvamus

Rohediisliga töötav mootor on säästlikum kui bensiinimootor. Sellele on juba aastate eest tähelepanu juhtinud autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Arno Sillat: “Diiselmootoriga sõiduautode osakaalu vähenemine ning nende asemele mitte elektri- või muude alternatiivsete kütuste, vaid bensiinimootoriga masinate asumine on toonud kaasa ebasoovitud tagajärje – juba kolmandat aastat kasvab Euroopa Liidus CO2 üldine heide. See teeb autotootjatele oluliselt keerulisemaks, kui mitte võimatuks 2021. aastaks püstitatud CO2 normide täitmise.”

Fakt on see, et ehkki müüdud uute autode osakaalus diiselautode hulk väheneb, on pea pool Eesti praegusest autopargist ikka veel diiselautod ja nendega sõidetakse veel vähemalt kümme aastat, kui mitte rohkem. Seega on ülioluline, et saame lahti rohepesust ja seame selged reeglid, milline biokütus on kestlik ja väärib ka aktsiisipoliitika kaudu eelist.

Kõige enam mõjutavad maanteetranspordi sektori heidete hulka sõiduautod. Transpordiametis registreeritute arv on Eestis kasvanud 241 000-lt 1990. aastal 635 000-ni 2021. aastal. Sellel ajavahemikul on tõusnud diiselmootoritega ja langenud bensiinimootoritega sõiduautode arv.

“Kliimaeesmärkide ja puhtama looduse huvides on ülioluline, et toetame päriselt puhta ja kestliku üleminekukütusena biokütuseid.”

Sama trend peegeldub ka läbisõitudes. Diiselautode aastane läbisõit on kasvanud üle kümne korra, bensiiniautode läbisõit on aga kahanenud pea poole võrra. See tähendab, et kliimaeesmärkide ja puhtama looduse huvides on ülioluline, et toetame päriselt puhta ja kestliku üleminekukütusena biokütuseid, olgu nendeks kodumaine rohegaas või teise ringi materjalist toodetud biokütust.

Peame arvestama nii kütuste tootmisel kui ka kasutamisel tekkivat kliimamõju. Kestlik, teise ringi materjalist toodetud biodiisel on oluline lahendus transpordisektori heitmete vähendamisel, seniks kuni heitmevabad Eesti olusid, autoparki, sõidu- ja tarbimisharjumusi arvestades peame nii Euroopa Liidu tasandil kui Eesti kliimaseaduses reguleerima, milline biokütus on kestlik ja seda ka vastava aktsiisipoliitikaga toetama.

Loe rohkem:  Evelin Heiberg: pakendite kliimamõju on toormete omast tublisti madalam | Arvamus

Tarbijatel on õigus saada selgust, millised valikud on kestlikud, siis saavad inimesed teha teadlike otsuseid ja panustada kindlustundega ühisesse eesmärki hoida meie lastele head elukeskkonda.

Yoko Alenderi arvamus kestliku biokütuse kohta on oluline samm selles suunas, et säästa meie planeeti ning tagada puhas keskkond tulevastele põlvkondadele. On hädavajalik määratleda selgelt, milline biokütuse tüüp on tõeliselt kestlik ja keskkonnasõbralik, vältides samas olukordi, kus tootmine võib hoopis kahjustada looduslikke ökosüsteeme. Selle teema arutamine ja teadlikkuse tõstmine on väga oluline ning Yoko Alenderi seisukoht peaks innustama inimesi ja valitsusi tegutsema jätkusuutlikuma tuleviku nimel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga