WSJ: avamere kaubandus on tõsise löögi all | Välismaa

2237610h8151t24

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on avamere kaubandus suure surve all. Wall Street Journali raporti kohaselt on välismaiste ettevõtetele tehtud raskemaks Eestis tegutsemine ning see võib oluliselt mõjutada riigi majandust ja kaubandust. See teema on muutunud üha olulisemaks ning sellel võib olla pikaajalisi tagajärgi nii Eestile kui ka välismaistele investeerijatele. Olge valmis saama rohkem teavet selle olulise küsimuse kohta ja selle mõju kohta Eesti majandusele.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et geopoliitiliste pingete tõttu võivad muutuda aastakümneid kehtinud võimusuhted ning see ohustab ka rahvusvahelist merekaubandust.

Kaasaegne kaubandus tugineb reeglitele, et kõikide riikide laevad võivad avamerel seilata. Sellised reeglid aitasid maailmakaubandusel teisest maailmasõjast tingitud raskest seisust välja tulla. Läänes tekkis tarbimisühiskond, dollarist sai maailma reservvaluuta. Selline rahvusvaheline kord on nüüd aga ohus. 

Hiljuti lõpetasid suured laevafirmad huthi mässuliste rünnakute tõttu seilamise läbi maailmakaubandusele üliolulise Punase mere väina, see tõi kaasa tarnehäired. 2022. aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Mustal merel sõidavad nüüd ainult teravilja vedavad laevad, teistel kaubalaevadel sinna aga asja pole. 

Taas tõstavad veel pead Aafrika Sarvel tegutsevad mereröövlid. Piirkonnas asuvad Somaalia rannikualad, mida peetakse üheks ohtlikumaks regiooniks kogu maailmas. 

Peking üritab samas saavutada suuremat kontrolli vaidlusaluse Lõuna-Hiina mere piirkonna üle. Hiina väitel kuulub talle peaaegu kogu Lõuna-Hiina meri, kuid paljus langevad hiinlaste nõuded kokku Vietnami, Filipiinide, Malaisia ja Brunei territoriaalpretensioonidega.

Lõuna-Hiina merest edasi läände liikudes jääb ette aga juba ka Malaka väin, millest käib läbi väga suur osa maailma kaubalaevastikust.

“Kogu oma pika karjääri jooksul pole ma kunagi näinud avamerel nii suurt rivaalitsemist,” ütles USA eruadmiral James Stavridis. 

Loe rohkem:  Poola veokijuhid lõpetavad Ukraina piiriblokaadi | Välismaa

Rahvusvahelisel merekaubandusel on pikk ajalugu. Varem domineerisid mereteedel piraadid ning  sõjakad riigid. Vahel tegid piraadid ja riigid ka koostööd. Esimene merevabaduse leping töötati välja juba 1600. aastal, mis sätestas, et kõikide riikide laevad võivad avamerel seilata. Praktikas jõustus see aga täielikult alles 1945. aastal. 

Rikkad Euroopa riigid soovivad endiselt hoida mereteed avatuna, kuid maksta selle eest justkui ei taha. 

“Kes tagab praegu maailmas vabakaubanduse. Kas see on alati USA? Rahvusvaheline koalitsioon? Kes selle kinni maksab,” kommenteeris praegust olukorda Antwerpeni sadama juht Jacques Vandermeiren. 

In conclusion, it is evident that the global trade is facing serious challenges, as highlighted in the article “WSJ: avamere kaubandus on tõsise löögi all | Välismaa.” Estonia, being a small open economy, is not immune to the impact of these challenges. It is crucial for the government and businesses in Estonia to adapt and find new strategies to navigate through the changing global trade landscape. This may involve diversifying trade partners, investing in innovation, and building stronger domestic industries. While the situation may be challenging, it also presents opportunities for Estonia to develop resilience and drive economic growth in the long term.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga