Võrus on müügis olevate korterite arv kahe aastaga kahekordistunud | Eesti

Tere tulemast Võrru, kus viimase kahe aasta jooksul on müügis olevate korterite arv märkimisväärselt kasvanud, ehkki linn on tuntud oma rahuliku õhkkonna ja looduskauni ümbruse poolest. See majanduslik kasv pole mitte ainult näidanud linna kui atraktiivse elukoha kasuks, vaid on ka tõestanud kinnisvaraturu aktiivsust. Võru pakub terviklikku kogemust, kus saab nautida nii linnaelu mugavusi kui ka looduse lähedust. Oled oodatud avastama seda unikaalset ja arenevat linna!

Võrus on võrreldes kahe aasta tagusega kahekordistunud müüdavate korterite arv. Ja kuigi inimestel on huvi, ei ole Võru linnal raha, et arendada uusi elamuprojekte.

Kagu-Eestis on kinnisvaratehingute arv jäänud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samale tasemele, püsides 60 piirimail. Nagu mujalgi Eestis on ka seal üüriturul ülepakkumine. Müügis olevate korterite arv on aga Võru linnas võrreldes eelmise aastaga rohkem kui kahekordistunud.

“Rahavajadus inimestel on suurem, mitte ei hoita enam nii-öelda tühjana, vaid meil on ju palju koondamisi, kõike muud, võib-olla inimesed ka sellepärast. Muidugi, ma ei oska öelda, kas see Nursipalu teema või muu ka seda põhjustab, meieni mingit sellist infot nii väga ei ole jõudnud,” rääkis Lumen kinnisvarabüroo maakler Keidy Nael.

Samas on Võru linnas puudu elamukruntidest. Kahe aasta eest pani linn turuhinnaga pakkumisele kaheksa elamukrunti linna ühes parimas piirkonnas. Pakkumisel osalemise tingimused olid, et peres peab olema vähemalt üks alaealine laps ja et pere on valmis maja ehitama kuue aasta jooksul. Enamikul kruntidest käibki parasjagu aktiivne ehitustegevus.

“Meile üllatuseks oli huvi väga suur, paari krundi osas oli mitu pakkujat,” kinnitas linnapea Kalvi Kõva.

Ta lisas, et elamumaa soovijaid on rohkem kui on krunte pakkuda. Linnal on küll plaanis nii Taara linnakus kui ka vana jõe äärsel alal rajada uusi elamukrunte, ent seal saab takistuseks omavalitsuse rahaline võimekus.

“Ütleme niimoodi, et sellistel Võru suurustel linnadel, kes on pealinnast kaugel, soov endale luua elamispindasid, et saada inimesi juurde, et inimesed elaksid meie linnas, on meeletult suur. Probleem on selles, et tänasel päeval väikelinnadel vahendeid napib, et neid krunte välja arendada,” selgitas Kõva.

Väikelinnade mure on ka kinnisvaraarendajate leige huvi rajada piirkonda uusi elamuid. Selles osas on Võrus jää sulamas ning praegu on Kõva sõnul teada neli-viis arendajat, kes on valmis linnas elamuid ehitama.

“Võru on, natuke tundub, et arenev, sellepärast saigi selline otsus vastuvõetud,” ütles kinnisvaraarendaja Priit Villemson, kelle sõnul ei lase ettevõte end Nursipalu laiendusest hirmutada.

“Me ei lase hirmutada. Minu arust on see pigem positiivne isegi, piirkonda tuleb ju uusi inimesi juurde,” ütles ta.

Võrus on müügis olevate korterite arv kahe aastaga märkimisväärselt kasvanud, mis võib viidata kinnisvaraturu aktiivsuse suurenemisele piirkonnas. See võib olla seotud nii kohaliku majanduse paranemise kui ka võimalike uute elamuprojektide arendamisega. See trend võib pakkuda nii kinnisvaraomanikele kui ka potentsiaalsetele ostjatele rohkem valikuvõimalusi ja võimalikke investeerimisvõimalusi. Korterite arvu kasv on positiivne näitaja kinnisvaraturu arengust Võrus ja võib anda hoogu kohalikule majandusele.