Von der Leyen püüab võimalikult paljusid parlamendisaadikuid ära võluda | Välismaa

In the midst of Estonia’s vibrant capital city, Tallinn, a significant shake-up is brewing in the realm of European politics. Ursula von der Leyen, the President of the European Commission, is attempting to persuade an unprecedented number of parliamentarians from around the world to join her fight for a more united and cohesive Europe. Amidst the city’s medieval walls and modern architecture, the stakes are high as leaders gather to discuss the future of the continent. Will the pursuit of unity and cooperation prevail, or will national interests take center stage?

Euroopa Parlamendi liikmed – paljud neist äsja ametisse valitud – peaksid hääletama 18. juulil selle üle, kas von der Leyen väärib teist ametiaega (hääletuse täpne kuupäev kinnitatakse neljapäeval). Tal on juba enamiku liikmesriikide juhtide toetus. Kuid selleks, et parlamendis vajalik künnis ületada, vajab von der Leyen 720-st parlamendiliikmest 361 häält.

Kui ta neid hääli kokku ei saa, peavad EL-i liidrid leidma talle alternatiivi. See oleks katastroof EL-i usaldusväärsusele ja von der Leyeni karjäärile.

Seetõttu on von der Leyen ja tema meeskond võtnud ühendust võimalikult paljude Euroopa parlamendiliikmetega, sageli individuaalselt, kuna mitte iga EL-i poliitiline grupp ega riiklik delegatsioonijuht ei suuda garanteerida kõigi oma parlamendiliikmete hääli.

“Peab läbirääkimisi pidama ja lootma, et nad peavad oma lubadust,” ütles von der Leyenile lähedane anonüümseks jäänud isik. “Võrreldes eelmise korraga on kõik erinev. Ta tunneb Euroopa Parlamenti, tal on juba palju isiklikke suhteid parlamendiliikmetega.”

“Kuna hääletus toimub salaja, on von der Leyenil ja fraktsioonijuhtidel raske teostada vana head Ameerika stiilis karistamist,” ütles Euroopa Rahvapartei peasekretär Thanasis Bakolas, viidates tavale kasutada stiimuleid või ähvardusi, et saada seadusandjaid joonele.

“See on keeruline,” ütles endine komisjoni president Jose Manuel Barroso, kes on kahel korral (edukalt) seisnud parlamendiliikmete salajase hääletuse ees. “Nad on tõesti sõltumatud, kui nad salaja hääletavad.”

See sama sõltumatus tähendab aga ka väiksemat vastutust valijate ees.

“See on ebademokraatlik,” ütles Nathalie Brack, politoloogiaprofessor Brüsseli Vabas Ülikoolis. “Euroopa Parlament kutsub pidevalt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu üles olema läbipaistvamad ja arvestama EL-i valimiste tulemustega, kui nad valivad, kes peaks saama bloki tippametikohtadele, ja toetama juhtkandidaatide süsteemi,” märkis ta.

“Kuid samal ajal ei ole kodanikel otsest seost oma hääletusega parlamendiliikme valimisel ja selle vahel, kas see parlamendiliige hääletab järgmise Euroopa Komisjoni presidendi poolt või vastu. Demokraatlikust vaatenurgast ei ole see suurepärane,” selgitas Brack.

Euroopa Parlament rõhutas, et selle reeglid näevad ette, et Euroopa Komisjoni presidendi valimine peab toimuma salajase hääletuse teel. “Üldiselt on hääletused üksikisikute üle sageli salajased,” ütles pressiesindaja, viidates Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Keskpanga ametitesse nimetamistele.

Von der Leyeni jaoks on salajasel hääletusel nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

Ühest küljest saavad seadusandjad avalikult väita, et ta ei meeldi neile, kuid samal ajal sõlmida temaga salajasi kokkuleppeid. Teisest küljest pole mingit võimalust tagada, et seadusandjad peavad oma lubadustest kinni ja hääletavad tema poolt.

Et ületada 361 hääle piir, loodab von der Leyen võimalikult suurele toetusele tsentristlikelt rühmadelt, kes teda viimati toetasid – tema enda Euroopa Rahvapartei (EPP), tsentristlikud sotsialistid ja demokraadid (S&D) ning liberaalne Renew – kes kokku omavad peaaegu 400 kohta.

Kuid isegi tsentristlike rühmade sees on lahkarvamusi ja dissidentlikke delegatsioone. Mõned on juba avalikult öelnud, et ei hääleta von der Leyeni poolt, teised võivad teda avalikult toetada, kuid siiski Strasbourgis “ei” nuppu vajutada.

“See on üks põhjusi, miks Euroopa Parlament on selle hääletuse salajaseks teinud,” ütles Brack. “Eesmärk on, et parlamendiliikmed ei satuks oma partei või grupi surve alla, et nad saaksid hääletada oma soovide järgi. Idee on, et see tugevdab nende parlamendimandaadi autonoomiat.”

Endine Suurbritannia leiboristide parlamendiliige Richard Corbett ütles, et hääletuse salajasus tekitas suurt arutelu, kui see lisati parlamendi kodukorda. Corbetti sõnul soovis ta, et hääletused oleksid avalikud, et olla kodanike ees vastutustundlikum.

“Teised väitsid, et hääletus peaks olema salajane, et vältida väliseid surveid, näiteks valitsustelt, ja kaitsta parlamendiliikmete sõltumatust, nagu ka Saksamaa Bundestagis, kui nad hääletavad kantsleri üle,” meenutas Corbett. “Ma kaotasin. See oli üks neist küsimustest, kus rahvusparlamentaarsed traditsioonid mõjutasid suhtumisi.”

Muidugi on surve endiselt alles. Mitmed valitsusjuhid, partei- ja grupijuhid või delegatsioonide juhid survestavad oma parlamendiliikmeid, et saada neid joonele. Iiri peaminister Simon Harris, kes pärineb samast EPP perekonnast nagu von der Leyen, on juba öelnud, et ta suhtleb iiri parlamendiliikmetega enne hääletust.

Von der Leyen ise ei jäta midagi juhuse hooleks. “Ta jätab sel nädalal vahele NATO tippkohtumise Washingtonis, et keskenduda oma tööle tugeva Euroopa enamuse ehitamiseks Euroopa Parlamendis,” ütles Euroopa Komisjoni peamine pressiesindaja Eric Mamer.

Kuid isegi kui surutakse käed ja tehakse tehingud, võivad parlamendiliikmed siiski valida von der Leyeni vastu, ilma et keegi sellest kunagi teada saaks.

“See nõrgendab von der Leyeni potentsiaalset teist ametiaega,” ütles üks EL-i ametnik. “Von der Leyen peab paluma ja tegema järeleandmisi, et saada seadusandjad pardale. Kuna tal pole garantiisid, peab ta seda tegema võimalikult paljude parlamendiliikmetega, jagades poliitilist kapitali nagu maiustusi.”

“Tegelikult võitis von der Leyen just nii oma esimese mandaadi,” ütles endine Euroopa liberaalse ALDE partei juht Jacob Moroza-Rasmussen hiljutisel APCO Worldwide’i konsultatsioonifirma briifingul, kus ta on nüüd vanemdirektor.

“Poola Õiguse ja Õigluse Partei (PiS) ei pidanud välja tulema ja ütlema, et me hääletasime von der Leyeni poolt. Kuid see on avalik saladus, et neile anti teatud hüved, et nad tema poolt hääletaksid,” ütles Moroza-Rasmussen. PiS kuulub Euroopa Konservatiivide ja Reformistide gruppi koos Meloni parlamendiliikmetega ja sel on Brüsseliga mürgised suhted õigusriigi küsimustes.

Alternatiivide puudumine ja poliitilise kaose hirm aitab von der Leyenil.

Kui von der Leyenil jääb maagilisest 361 häälest puudu isegi üks hääl, on Euroopa Ülemkogul aega kuu aega kaaluda ja välja tulla teise kandidaadiga, mis oleks pretsedenditu ja võiks põhjustada poliitilise kriisi, eriti kuna pole teisi ilmseid kandidaate, kes suudaksid läbida nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Parlamendi.

“Edu Plenkovici või Mitsotakise läbi surumisega sel hääletusel,” ütles teine EL-i ametnik, viidates Horvaatia ja Kreeka peaministritele, kelle nimesid pakuti alternatiivina von der Leyenile enne EL-i valimisi.

Poliitilise stabiilsuse vajadus Venemaa sõja ajal Ukrainas, Ungari tormiline eesistumine EL-i Nõukogus ja võimalik Ameerika juhtkonna muutus novembris aitasid von der Leyenil saada eelmisel kuul EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide toetuse. Nüüd teevad tema ja tema meeskond sama kampaaniat Euroopa Parlamendis.

In Estonia, the European Commission President Ursula von der Leyen’s attempts to win over as many MEPs as possible have raised concerns about the erosion of democratic principles. Her actions have been criticized for being overly compromising and neglecting the well-being of EU citizens. As Estonia is a country with a strong democratic tradition, the government and citizens are closely monitoring the situation, ensuring that the interests of the nation are protected.