Voltri: valitsuse arrogantsus suurendab streikijate arvu | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Voltri prügiveo streigist, mis on põhjustatud valitsuse arrogantsusest. Viimase aasta jooksul on streikijate arv märgatavalt suurenenud, kuna inimesed on väsinud valitsuse poolt kehtestatud ebaõiglasest poliitikast. Asjaolud on pannud inimesed ühinema ja avaldama oma arvamust, mis näitab Eesti tublidust ja võitlusvaimu. See on vaid üks näide sellest, kuidas inimesed seisavad vastu ebaõiglusele ja nõuavad muutusi.

Esmaspäeval algava õpetajate stregigiga liitujaid tuleb praeguseni iga päev juurde ning valitsuse arrogantsus pigem suurendab streikijate arvu, ütles Eesti Haridustöötajate Liidu juht Remo Voltri.

Valitsus ei suutnud neljapäeval õpetajate palgalisas kokkuleppele jõuda ja see tähendab, et õpetajad alustavad esmaspäeval streiki.

Reemo Voltri rääkis ERR-ile, et valitsus ei ole andnud mingit kindlust Eesti hariduse tuleviku osas.

“Ma saan aru ja õpetajad saavad aru, et üks osapooltest – valitsus ehk Reformierakond on kindlal meelel, et Eesti haridust ei ole vaja säilitada ja seoses sellega tuleb kahjustada Eesti majandust ja Eesti julgeolekut ja selle teega nad on jõudsalt edasi liikumas. Sellest tulenevalt kõik plaanid on paigas ja läheme täpselt nende plaanidega, nagu meil praeguseni on paika pandud,” ütles Voltri peatselt algavast streigist rääkides.

Ta lisas, et muidugi oodatakse ära veel pühapäev, lootuses, et äkki vahepeal midagi muutub ja seetõttu kutsus haridustöötajate liit pühapäevaks igaks juhuks kokku volikogu. Kui selleks ajaks on valitsuselt mingi pakkumine tulnud, saab seda seal arutada.

“Aga kui seda ei ole, siis ma tühistan selle koosoleku ja läheme siis prognoositavalt ajaliselt kõige pikema õpetajate streigini, sest siiani on need olnud üks kuni kolm päeva, nüüd kindlasti, kui ikkagi kokkulepet ei saavutata, tuleb see meil kõige pikem streik. Siis saab antud valitsus ja valitsusjuht minna ajalukku vähemalt sellega – seegi ju üks üks võimalus ajalukku minemiseks,” nentis Voltri.

Tema sõnul tuleb teateid streigiga liituvatest asutustest juurde iga päev, kuid reedega saab koolide liitumine ilmselt otsa, kuna streik algab juba esmaspäeval. Aga kolmapäevani, kui lastaiad ja kutseharidus liituvad, on aega ja kui enne pole kokkuleppele jõutud, ja selleni on veel päris mitu päeva, siis saavad veel ka lasteaiad, kes praegu kõhklevad, oma otsuse teha. Pigem see valitsuse arrogantsus ikkagi suurendab streikijate arvu, mitte ei vähenda,” lausus ta.

Voltri sõnul on streik välja kuulutatud tähtajatuna ja aina enam tuleb ka õpetajatelt signaale, et ollakse nõus streikima märksa kauem kui kolm päeva.

Küsimusele, mis saab siis, kui kokkulepet pole saavutatud ka kolme kuu pärast, vastas haridustöötajate liidu juht, et eks näis. Ta märkis, et on kogu aeg tahtnud uskuda, et valitsus ei taha Eesti haridust kahjustada, aga on selles eksinud. Samas ei usu ta, et praegune valitsus oleks nõus haridust nii pikalt kahjustama, eriti, kuna kõik parteid, kaasa arvatud Reformierakonna esindajad on öelnud, et kümme miljonit ei ole nii suur raha, et sellepärast ühiskonnas nii suurt lõhestatust tekitada.

“See on põhimõtteline küsimus, tahetakse lihtsalt ilmselt õpetajatele kohta kätte näidata, et mida te endast arvate. Meie näitame, kuidas asjad on ja ilmselt sellest lähtuvalt seda kõike siin tehakse,” lausus Voltri. “Ilmselt mängitakse ka sellele, et õpetajad on ikkagi väga suure vastutustundega inimesed ja siis see vastutustunne või vastuseis murdub. Ega Eesti õpetaja ei taha streikida, me tegelikult oleme väga mures ja ei streigi millegi vastu, vaid Eesti hariduse eest.”

Voltri lisas, et õpetajaskonna otsus, et Eesti haridust ei tohi niimoodi kahjustada, on väga jõuline ja seetõttu osalebki tööseisakus enamik haridusasutusi ja õpetajaid. Streik ei ole Eestis midagi igapäevast ning see näitab tema sõnul õpetajate meeleheidet.

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et õpetajate palgatõusuks peaks lisaraha leidma haridusministeeriumi enda seest, kuid haridusminister Kristina Kallas ei näe rohkemateks kärbeteks võimalust.

Kokkuvõttes näitab Voltri tehase streik valitsuse ja ettevõtete juhtkonna vahelist lõhet ning suutmatust arvestada töötajate vajaduste ja õigustega. Valitsuse arrogantne suhtumine on süvendanud streikijate arvu ning lisaks on tekkinud laiem ühiskondlik toetus streigile. See näitab, et Eesti inimesed ei ole rahul ebaõiglase kohtlemisega tööturu ja ettevõtluskeskkonna suhtes. On oluline, et valitsus ja ettevõtted kuulaksid töötajate muresid ning lepiksid kokku õiglastes töötingimustes, mis tagaksid kõigile väärika elatustaseme.