Kallas Laaneti ja Parmase tülist: küsimuste küsimine ei ole taunitav | Eesti

Tervitused Eestist! Kallas Laanet ja Margus Parmas on põimunud avalikus vaidluses, mis on tõstatanud küsimuse sellest, kas küsimuste esitamine on taunitav. Kui üks pool väidab, et see on demokraatia oluline osa, siis teine pool leiab, et see on lihtsalt tüütu ja ebavajalik. See pole lihtsalt tüli kahe poliitiku vahel, vaid see kajastab laiemat probleemi, mis puudutab demokraatia alustalasid. Astugem sisse selle intrigeeriva arutelu maailma ja avastagem, milline on küsimuste küsimise tõeline roll meie ühiskonnas.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et temal justiitsminister Kalle Laanetile (RE) seoses survega riigi peaprokurörile, ei ole. Küsimuste küsimine ei saa Kallase sõnul olla taunitav.

“Selge on see, et prokuratuuri tegevuse suhtes on olnud avalikkuses palju kriitikat, ja see kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse. Ja seetõttu on igati normaalne, et justiitsminister oma haldusala vastu huvi tunneb,” ütles Kallas.

“Ta on tõesti neid küsimusi esitanud. Mis on tähtis, on see, et prokuratuuri sõltumatus peab olema tagatud ja ei tohi olla ega ka näida kahtlust, et tegeletakse millegi muu, kui tavapärase tööga. Ühegi kriminaalasja sisulisse menetlusse ükski poliitik sekkuma ei peaks, aga see ei tähenda seda, et üksikasjalikke küsimusi ei võiks küsida.

Kallase sõnul on nii temalt kui ka Laanetilt riigikogus suure avaliku huviga menetluste või kohtuasjade kohta infot küsitud ja on peetud imelikuks, kui nende kohta kogu infot ei ole.

Kallas pidas oluliseks, et prokuratuuri sõltumatus peab olema tagatud, aga teistpidi justiitsministril peab olema võimalus huvi tunda oma haldusala tegevuse kohta, eriti olukorras, kus prokuratuuri tegevuse suhtes on olnud ka avalikkuses palju kriitikat.

Saatejuht Liisu Lass küsis, kas Kalle Laanet on prokuratuuri sõltumatuse kahtluse alla pannud või rikkunud võimude lahususe printsiipi.

“Küsimuste küsimine kindlasti ei ole selline. Ka sellest artiklist ei tulnud välja, et ta oleks andnud mingeid suuniseid kellelegi, kuidas peaks midagi menetlema. See küsimuste küsimine ei saa olla kindlasti kuidagi taunitav,” vastas Kallas.

Kallase sõnul ei ole Laanet oma pädevusi ületanud ja ei ole sekkunud konkreetselt uurimistesse.

Taaskord rõhutas Kallas ka tasakaalu leidmise vajadust.

“Me ei tohi ka minna sinna, kus me premeerime neid, kes midagi ei tee – midagi ei uuri, midagi ei küsi. Igal juhul justiitsminister peab andma selgeid vastuseid selle kohta, et mida konkreetselt peaprokurör on oma tööd valesti teinud. Ta on ka mulle saatnud neid küsimusi, mida ta kavatseb peaprokurörilt küsida. Ma olen ka küsinud justiitsministrilt, et mis need etteheited, kas ta on neid talle siis varasemalt esitanud ja ta väidab, et ta seda teinud on. Kui ma olen küsinud, siis ta ütleb, et ta on esitanud neid asju ka peaprokurörile ja küsinud küsimusi. Nüüd need küsimused on ka kirjalikult minu teada esitatud, et saada vastuseid, kas midagi saaks teha paremini ja mida saaks siis teha selleks, et vältida neid olukordi, et suured avalikkuse tähelepanu all olevad asjad kukuvad kokku,” rääkis Kallas.

Vastates küsimusele, kas Kallas soovitab Kalle Laanetil tagasi astuda, vastas ta, et praegu ta seda küll ei soovita. “Igal juhul tuleb need asjaolud välja selgitada, mis siin on ühte või teistpidi olnud ja vaadata, mida saab sellega edasi teha. Seda ei tohiks ka maha visata, et prokuratuuri töö võiks olla kokkuvõttes parem, kuidas seda saaks teha on eraldi küsimus,” sõnas peaminister.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, et kui ta oleks olnud endine politseinik või selles valdkonnas pikka aega töötanud, siis kas ta hoiaks Ain Seppiku ja Elmar Vaheri kaasusest päris kaugele.

“Hoiaksin. Just sellel põhjusel, et ei saaks selliseid etteheiteid teha. Alati kui sa oled olnud mingi valdkonnaga seotud, siis sealt võivad tulla need etteheited, et sa võib-olla pole siin päris erapooletu. Selliseid asju kindlasti tasub vältida. Ma olen selle kohta ka küsinud justiitsministrilt ja ta just ütleb, et sellepärast ta on sellistel juhtudel võtnud sinna kõrvale alati teise inimese, et keegi kes oleks tunnistajaks, et ta kuidagi ei ületa oma võimu piire,” lausus Kallas.

“Igasugune teenistuslik järelevalve saab olla põhjendatud, kui selleks on piisavad alused ja seda ütleb seadus, et nendeks alusteks on prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimine,” lisas Kallas veel.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles möödunud nädala neljapäeavl, et justiitsminister Kalle Laanet (RE) on survestanud teda ametist lahkuma ning oma tegevusega süsteemselt prokuratuuri diskrediteerinud. Laanet on alustanud Parmase suhtes teenistuslikku järelevalvet, mille tulemuste pealt selgub, kas on põhjust alustada distsiplinaarmenetlust. Laaneti sõnul on põhjust prokuratuuri juhtimiskvaliteeti kontrollida.

Kallas Laaneti ja Parmase tüli näitab, kuidas poliitilised vaidlused võivad muutuda isiklikuks ja emotsionaalseks. Kuigi avalik arutelu ja küsimuste esitamine on demokraatlikus ühiskonnas oluline, on oluline meeles pidada, et solvangud ja isiklikud rünnakud ei vii konstruktiivse lahenduseni. Oluline on kuulata teiste seisukohti ja arvestada erinevate vaadetega. Riigis, kus valitseb õigusriik ja demokraatia, peaksid poliitilised oponentid pigem arutama, kui vaielda ja solvata. Ühiskonna huvides on konstruktiivne arutelu ja koostöö, mitte isiklikud rünnakud ja vastandumine.