Võlanõustajatele teeb muret liiga suurte tarbimislaenude andmine noortele | Eesti

Eestis on viimasel ajal tõusnud mure noortele liiga suurte tarbimislaenude andmise pärast, mis võib neid tulevikus rahaliselt väga kahjustada. Võlanõustajad on mures selle trendi pärast ning soovivad teavitada noori vastutustundliku laenu võtmise olulisusest. Õige finantsotsuste tegemine on oluline igaühele, eriti noortele, kes alustavad alles oma iseseisvat elu. On oluline, et noored mõistaksid, kuidas laenud ja kohustused nende tulevikku mõjutavad ning võtaksid vastutustundlikult tarbimislaenude kasutamist.

Kiirlaenumaksetega hätta jäänud inimeste arv kasvab, krediidiasutused annavad liiga kergel käel suuri laene ka noortele inimestele. Riik loodab vastutustundetut laenuandmist ohjeldada nn võlaregistriga, aga seda pole oodata enne 2026. aastat.

Hinnad on tõusnud, laenuintressid kasvanud, tööpuudus suureneb ja üha rohkem inimesi on hädas laenude tagasimaksmisega. Kui varem tuli Tallinna sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja jutule pääsemiseks oodata päev või paar, siis nüüd vähemalt nädal. Tallinnas sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja Heete Simm ütles, et praegune kriis erineb eelmisest.

“Vastuvõtule tulevate isikute võlgade summa on suurenenud. Neil on juba kümneid laenukohustusi. Kui võrrelda eelmise majanduskriisiga, siis enamikel juhtudel tekkisid probleemid eluasemelaenuga, aga praegune muster näitab seda, et on võetud tarbimislaene ja n-ö reisile mineku laene. Kui oma olen küsinud inimese käest, et te ju käite abikaasaga mõlemad tööl, kas te siis ei tahtnud enne raha koguda selleks, et reisile minna, siis vastus on: aga ma sain seda laenu nii kergesti võtta.”

Laenuandjate vastutustundele loota ei saa, näitas Heete Simmi kogemus.

“Üha rohkem jõuab siia võlanõustaja vastuvõtule ka noori inimesi. Mind hämmastab igapäevase töö käigus ikka väga, kui ma näen, et tegemist on 21-22 aasta vanuse isikuga, kes saab umbes 1000 eurot töötasu ja ta saab laenu 5000 eurot. Kui on näha vanus, kui on näha töötasu, siis on minu meelest kummaline, kuidas ikkagi neid esimesi kiirlaene antakse nii suurtes summades?! Minu analüüs näitab seda, et probleem on esimese laenu saamises. Kui inimene saab selle esimese laenu kätte, siis tehakse kogu aeg paremaid pakkumisi. Ja kui sa juba sellesse n-ö võrku oled jäänud, siis sa saad pakkumisi ja mõtledki, et mul on vaja ja ma võtan siis veel juurde,” kirjeldas Simm.

Ta tõdes, et noorel inimesel puutuvad teadmised ja kogemused, et kiirlaen ei lahenda majandusprobleeme ja teeb asja hoopis hullemaks.

Ida-Virumaal on olukord veel halvem, sest tööpuudus on suurem ja inimeste finantskirjaoskus väiksem. Võlanõustaja Svetlana Sorokina sõnul tuleb vastuvõtule tihti inimesi, kes on töötud, aga on ikka laenu saanud.

“Ma ei ütleks, et enamus, aga suhteliselt palju on neid, kes on kergekäeliselt kiirlaenu saanud, vaatamata sellele, et inimene on töötu. See paneb mind imestama. Sellega ma tegelen siin iga päev, et võtavad laene ja siis ütlevad näiteks, et tehke mulle pankrotiavaldus, minul raha ei ole ja ma sõidan üldse välismaale. Inimesed mõtlevad nii! Enamik inimestest, kes pöördub minu poole sooviga esitada pankrotiavaldust, arvavad tõepoolest, et nad ei pea siis maksma, et kõik võlad kustuvad ära,” rääkis Sorokina.

Ka tema tõdes, et laenuandmine on äri ja krediidifirmade vastutustundele loota ei saa.

“Meil tehti maksehäirete register. Räägiti ju, et kui isik sinna satub, siis ta rohkem laenu ei saa. No saavad küll! Ikka antakse laenu, sest see on äri!” nentis Sorokina.

Võlanõustajad ootavad juba aastaid, et sisse seataks nn võlaregister, kust ka laenuandjad peaksid kontrollima, kui palju laenukohustusi taotlejal juba on. Rahandusministeeriumi finantsteenuste-poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ütles, et ülelaenamist on Eestis palju ja positiivse laenuregistri loomine on ära otsustatud, märtsis peaks valmis saama küberneetikauuring ja seejärel koostatakse seaduseelnõu. Auväärt rõhutas, et riskid peavad olema maandatud

“Lihtsustatult öeldes ongi kaks peamist riskikohta. Esiteks, et need andmed n-ö niisama ei lekiks, et keegi ei saaks sinna sisse häkkida. Ja teiseks ka see, et pangad ja muud krediidiandjad ise neid andmeid ei kuritarvitataks. Näiteks, et nad ei läheks sinna registrisse n-ö surfama ja vaatama, et mõnel inimesel on laenukohustused piisavalt väikesed, neile saaks hoopis uusi laenupakkumisi teha. See ju võimendaks omakorda seda ülelaenamist,” sõnas Auväärt.

Rahandusministeerium loodab vajaliku laenuregistri seaduseelnõu selle aasta jooksul valmis saada ja riigikogusse saata. Kui kõik läheb plaani järgi ja parlament seaduse heaks kiidab, siis võtab seaduse rakendamine aega veel ligikaudu aasta, nii et registri tööle hakkamist pole loota enne 2026. aastat.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võlanõustajad Eestis on mures liiga suurte tarbimislaenude andmise pärast noortele. Sellised laenud võivad põhjustada tulevikus suuri rahalisi probleeme ja võlakoorma kasvamist, mis võib mõjutada noorte elukvaliteeti ja tulevikuperspektiive. On oluline, et noori õpetataks rahaasjades mõistlikult ja vastutustundlikult käituma ning et pangad ja laenuandjad jälgiksid hoolikalt, et laenude väljastamine oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik. ohud ja tagajärjed.