Vladimir Svet: alternatiiv Kõlvartile on Tallinnas õhutrammi koalitsioon | Arvamus

Tere tulemast! Täna tutvustame teile Vladimir Sveti, kellel on ambitsioonikas visioon Tallinna tulevikuks. Tema “õhutrammi” koalitsioonipoliitika on saanud palju tähelepanu ja toetust, pakkudes alternatiivi praegusele linnapeale Mihhail Kõlvartile. Sveti plaanid keskenduvad innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele ning ta lubab muuta linna liikuvuse ja keskkonna oluliselt paremaks. Kui soovite teada saada rohkem sellest ambitsioonikast kandidaadist ja tema visioonist Tallinna kohta, siis jätkake lugemist!

Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide Tallinna koalitsioon püsib ja toimib. Teoreetiliste alternatiivsete koalitsioonide ainsaks eesmärgiks oleks ainult Mihhail Kõlvarti juhitava linnavalitsuse kukutamine, kirjutab Vladimir Svet.

Mitme minu endise erakonnakaaslase liitumine sotsiaaldemokraatidega põhjustas poliitikute sõnavõttude laviini, millest koorus välja üks sõnum: praegu on soodne hetk, et Tallinna linnapea kohta saaks endale keegi teine peale Mihhail Kõlvarti. Selline retoorika näitab hästi, et mõningaid poliitikuid huvitab ainult võim kui selline ning sisuline tegevus ja inimeste heaolu parandamiseks vajalike eesmärkide saavutamine jäävad tagaplaanile.

Vaatame arve. Selleks, et moodustada Tallinnas toimiv koalitsioon, on vaja 79-kohalises linnavolikogus vähemalt 40 kohta, soovitavalt natuke rohkem. Praeguses olukorras tähendaks see, et päris mitu saadikut Keskerakonna või sotside ridadest peaks liituma mõne opositsioonilise jõuga. Valik on lai: Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 ja EKRE. 

Õhutramm ja tasuline ühistransport

Poliitikas on kõik võimalik, aga mul on väga raske ette kujutada, kuidas taoline liit tööle hakkaks. Vastuolusid on nii parteide vahel kui ka fraktsioonide sees. Näiteks Eesti 200 linnavolikogu liikmed korraga räägivad ühistranspordi liinivõrgu reformi vajadusest ning samal ajal leiavad, et miski ei tohi muutuda. Mida teha? Ilmselt “lahendus on see, et tuleb leida lahendus,” nagu on märkinud Lauri Hussar.

EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas on siiani meedias vähevõitu silma paistnud. Mõni aeg tagasi ta ületas meediakünnise tahtlikult jalgratturile oma autoga otsa sõites. Tahaks näha, kuidas tal sujub koostöö kastiratta fännist Reformierakonna fraktsiooni esimehe Pärtel-Peeter Perega. Isamaa esindajad on agarad rääkima erinevatest tegevustest, kuid enamjaolt jäävad hätta eelarveliste katteallikate leidmisega.

Siiski leidub ka ühiseid mõtteid, näiteks linnaeelarve menetluse käigus toetasid kõik opositsioonierakonnad EKRE välja käidud ideed ehitada Tallinnasse Moskva eeskujul õhutramm. Ei kõla just väga konstruktiivselt.

Aeg-ajalt kostab opositsioonierakondadest ka soov tasuta ühistransport ära kaotada. Tasuta ühistransport on Tallinnas toiminud üle kümne aasta ning niigi raskes majanduslikus olukorras mõjuks inimeste rahakotile päris halvasti.

Opositsioon arvab, et Tallinnas saaks kõiki kõnniteeid hooldada linn kõigest seitsme miljoni euro eest. Tallinlastel tasub silmas pidada, et mis iganes muutused ei toimu üleöö. Näiteks linnatänavate hoolduse eest vastutavad ettevõtted sõlmivad linnaga lepinguid mitmeks aastaks.

Oleme viimastel aastatel hoolduse kvaliteedinõudeid tõhusamaks teinud ning kvaliteet on märgatavalt paranenud. Kindlasti tooks lepingute äkiline muutmine linnaeelarvele kordades suuremaid kulutusi, kui viidatud summa. Spetsialistide sõnul võib kõnniteede hooldamiseks vajalik summa küündida 27 miljoni euroni.

Tallinnal on selge plaan ja konkreetne tegevuskava koos eelarvega, et soodustada vene õppekeelega õppeasutuste üleminekut eesti keelele. Tegeleme sellega konkreetsete protsesside, mitte loosungite tasemel. Hädavajalike meetmete seas on õpetajate koolitamine, värbamine, toetamine ja motiveerimine, lisaks laste ja lastevanemate toetamine eestikeelsele õppele üleminekul.

Siin ja seal kõlavad jutud “venemeelsusest” ei vääri isegi kommenteerimist, sest me toetame järjepidevalt Ukrainat nende võitluses Vene räige agressiooniga ning linnapea Kõlvart oli esimene Eesti tipp-poliitik, kes pärast sõja puhkemist Ukrainasse kohale läks oma linnapeadest kolleegidele toetust avaldama ja abi tooma.

Opositsioon leiab, et praegu on linnaosad eelarvest investeeringuid ebavõrdselt saanud. On imelik väita, et Pirita, Haabersti ja Kristiine on kuidagi alarahastatud, kuna uusi lasteaedu kerkib igal aastal üle linna, teid ja tänavaid rekonstrueerime samuti linna erinevates paikades.

Nõukogude ajal kerkinud magalate linnakeskkond oli paar kümnendit tagasi niivõrd trööstitu, et arusaadavalt tuli sinna rohkem avaliku raha panustada. Erakapitaliga tehti Lasnamäe linnaruumi jaoks märksa vähem, kui näiteks Põhja-Tallinnas. Lõppkokkuvõttes on nelja väga erinevat opositsioonierakonda ainus ühendav lüli on vastandumine praegusele linnavalitsusele ja linnapea Kõlvartile.

Tallinna koalitsioon on hea tervise juures

“Nii nagu igas teises koalitsioonis, on meilgi pidevalt vaidlusi ja erimeelsusi. Sellest hoolimata on õhkkond konstruktiivne.”

See kõik ei tähenda sugugi, et keskerakondlaste ja sotside nägemus Tallinna arengust kattub sajaprotsendiliselt. Nii nagu igas teises koalitsioonis, on meilgi pidevalt vaidlusi ja erimeelsusi. Sellest hoolimata on õhkkond konstruktiivne ja üheskoos teeme vajalikke tegevusi linna arendamiseks. Tallinlased on selleks valimistel meile selget mandaadi andnud.

Kuu aja eest võttis Tallinna linnavolikogu vastu 2024. aasta linnaeelarve, mille kogumahuks on rekordilised 1,26 miljardit eurot. Panustame haridusse ja sotsiaalhoolekandesse, arendame linnaruumi ja mugavat ning keskkonnasõbralikku ühistransporti. Investeerime taristusse nii linna arendamiseks, kui ka kohaliku majanduse elavdamiseks. Seda ajal, mil valitsus tõmbab investeeringud koomale ja Eesti maanteede võrk on aina nukramas seisus.

Vähem oluline pole ka keskkondlik aspekt: arendame rattataristut, ostame uusi tramme ja elektribusse. Uute avalike hoonete ehitamisel kasutame ambitsioonikamalt puitmaterjale.

Sotsiaaltoetuste maht tõuseb tänavu kümne protsendi võrra. Vasakpoolsete erakondadena jagame ühiselt seisukohta, et Tallinn peab raskel ajal olema toeks vähekindlustatud inimestele, soodustama ühistransporti ja kergliiklust ning muutuma sammhaaval, kuid kindlalt tänapäevaseks arenenud linnaks. Alternatiiviks on sisutühi ideoloogiline puder, kus segamini õhutrammid ja muud õhulossid.

In conclusion, Vladimir Svet’s proposal for an alternative to Kõlvart’s leadership in Tallinn, promoting the construction of an air tram coalition, has stirred up debate and offers an interesting perspective on the city’s transportation infrastructure. While Kõlvart’s leadership has been focused on different priorities, Svet’s proposal could potentially provide new solutions to the city’s traffic and environmental challenges. It is important for the citizens of Tallinn to engage in discussions about the potential benefits and drawbacks of such a project, in order to make informed decisions about the future development of their city.