Tere tulemast Eestisse! Venemaa hiljutine ulatuslik raketirünnak Ukraina vastu on tekitanud rahvusvahelistes ringkondades suurt muret. See provokatiivne ja ohtlik samm on äärmiselt murettekitav mitte ainult Ukraina jaoks, vaid ka kogu piirkonna stabiilsusele. Eesti seisab Ukraina kõrval ning kutsub üles rahvusvahelist üldsust hukka mõistma Venemaa agressiooni ja toetama Ukraina suveräänsust. Selle sündmuse valguses on oluline jälgida arenguid ning arutada, kuidas tagada rahu ja julgeolek meie piirkonnas.
Oluline 8. jaanuaril kell 8.51:
– Venemaa viis läbi ulatusliku raketirünnaku Ukraina vastu;
– Ukraina peastaap: Venemaa ründas Avdijivka suunal ööpäevaga 21 korda;
– Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile;
– Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega;
– Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi.
Venemaa viis läbi ulatusliku raketirünnaku Ukraina vastu
Venemaa viis läbi üle kahe tunni kestnud raketirünnaku Ukrainale, mille raames kasutati rakette H-101, H-555, H-31, H-59, H-22, samuti rakette Iskander ja Kinžal. Plahvatused kõlasid Harkivi, Zaporižžja, Krõvõi Rihi, Zmijivi ja Hmelnõtskõi linnas.
Ukraina õhuvägi teatas esmaspäeva varahommikul, et Murmanski oblastis asuvalt Olenja lennuväljalt tõusid õhku Venemaa strateegilised pommitajad Tu-195MS. Kell 5.59 teatati Vene raketirünnaku algusest.
Kella 6.20 paiku laienes raketirünnaku oht kõikidele Ukraina oblastitele.
Esialgu teatati, et õhus oli 12 pommitajat Tu-195MS, millest igaüks võib kanda mitu tiibraketti. Kell 5.38 teatas Ukraina õhuvägi, et õhku tõusis veel neli pommitajat Tu-22M3. Samuti olid õhus Vene sõjalennukid Su-35 ja Su-34.
Hiljem edastas Ukraina õhuvägi, et TU-195MS pommitajad lasid välja raketid H-101 ja H-555, mis jõuavad Ukraina õhuruumi hiljemalt kell 7.30. Samuti liiguvad Ukraina õhuruumis Tu-22M3 pardalt lastud raketid H-22.
Õhus oli ka kaheksa Vene sõjalennukit MiG-31K, mis lasid välja raketid H-31.
Lisaks tulistas Venemaa Dnipro linna pihta Kinžali raketid ning kell 6.42 kõlasid linnas plahvatused. Hiljem tulid teated plahvatustest Zaporižžja, Krõvõi Rihi, Harkivi ja Hmelnõtskõi linnas ning korduvatest plahvatustest Dnipro linnas.
Kell 7.28 teatati, et lõviosa rakettidest viibib Hmelnõtskõi oblasti õhuruumis, seega raketioht on seal suurim.
Kell 7.49 tuli teade, et Zaporižžjas ja Harkivi oblastis said kahjustada elumajad ning on kannatanuid. Zaporižžjas on teada vähemalt kahest kannatanust ja Harkivi oblasti Zmijivi linnas sai samuti vähemalt kaks inimest viga.
Kella kaheksa paiku teatati, et praegune raketirünnaku laine on läbi. Vene sõjalennukid on radariandmete järgi hakanud naasma oma lennuväljadele.
Kell 8.25 lõppes õhuhäire töö kõikides Ukraina oblastites.
Ukraina peastaap: Venemaa ründas Avdijivka suunal ööpäevaga 21 korda
Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 35 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, millest tervelt 21 kokkupõrget leidis aset Avdijivka suunal.
Lõmani suunal ründasid Vene väed neli korda, Marjinka ja Bahmuti suunal mõlemal kolm korda, Kupjanski suunal kaks korda ja ja Zaporižžja suunal üks kord.
Lisaks ründasid Vene üksused kolm korda Dnepri jõe okupeeritud idakaldal, kuid kõik rünnakud luhtusid. Ukraina sõdurid jätkavad sillapea laiendamist.
Venemaa tegi ööpäeva jooksul 11 raketi- ja 69 õhurünnakut ning tulistas mitmikraketiheitjatest 53 korda Ukraina sõdurite viibimispaikade ja Ukraina asulate pihta.
Öösel ründas Venemaa Ukrainat kaheksa Shahed-136 drooniga, millest kõik lasi Ukraina õhukaitse alla.
Vene suurtükirünnakute alla sattus umbes 100 asulat Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.
Ukraina õhuvägi tabas omakorda neli Vene sõdurite koondumispaika ning lasi alla raketi H-59.
Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene juhtimispunkti, kaks laskemoonaladu ja kaks Vene suurtükki.
Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile
Pühapäeva õhtul teatasid Ukraina võimud Vene droonirünnaku algusest, kui Hersoni ja Mõkolajivi oblasti õhuruumi sisenesid Vene droonid Shahed-136. Kokku osales rünnakus kaheksa Vene drooni, millest kõik lasti alla.
Hiljem tuli teade, et droonid liikusid Odessa oblasti suunas. Kell 23.35 edastas Ukraina rahvusringhääling Suspilne, et oblastis oli kuulda plahvatusi.
Vahetult enne keskööd teatas Ukraina õhuvägi, et droonioht on läbi.
Ühe drooni alla kukkunud rusude tõttu tekkis tulekahju, kuid kahjustusi hoonetele ning vigastatuid pole.
Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega
Venemaa ründas pühapäeva õhtul Harkivit taas rakettidega, vahendas portaal Unian. Ukraina relvajõud hoiatasid sotsiaalvõrgustikus Telegram ballistiliste relvade ohu eest oblastile.
Kell 22.07 kutsus Harkovi oblastivalitsuse esimees Oleh Sinehubov oma Telegrami kanalis elanikke varjenditesse jääma.
Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas samuti, et linn on raketirünnaku all ja toimunud on mitu plahvatust. Harkivi garnisoni juht Serhi Melnik märkis kell 22.14, et Harkivi oblasti kohal õhuruumis enam rakette ei ole.
“Vaenlane andis järjekordselt lööke Belgorodi piirkonnast, esialgsetel andmetel õhutõrje raketisüsteemidega S-300. Uute raketirünnakute oht püsib, seega ärge lahkuge oma varjenditest enne, kui oht kaob. Info hukkunute ja kahjustuste kohta on selgitamisel,” kirjutas ta.
Vene okupandid ründasid Harkivit rakettidega ka 2. jaanuaril, tappes kaks ja vigastades 62 inimest. Rünnak põhjustas tulekahjusid ja ulatuslikke purustusi.
Harkivi oblastiprokuratuur märkis siis, et kasutatud raketid erinesid Venemaa omadest nii välimuselt kui ka tehniliselt, oletades võimalust, et tegemist oli Põhja-Korea tarnitud rakettidega.
Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi
Ukraina partisanid imbusid Venemaal Balašihhas baseeruvasse Dzeržinski nimelisse diviisi, kus neil on õnnestunud hankida kasulikku teavet, vahendas esmaspäeval portaal Unian vastupanuliikumist Ateš.
“Oleme juba saanud sõjas osaleva isikkoosseisu nimekirja. Nende nimed, kontaktid ja isikuandmed on edastatud vastavatele asutustele,” kirjutas organisatsioon Telegramis.
Märgitakse, et nimetatud diviisi imbus agent ohvitseride hulgast ning praegu laiendatakse diviisi enda struktuuris agentide võrgustikku paremaks tööks.
Varem imbusid ukrainlaste ja krimmitatarlaste partisaniliikumise “Ateš” esindajad Venemaal Tambovi oblastis asuvasse Mitšurini nime kandvasse lennundus- ja raketitehnoloogia tehasesse.
Ateši andmeil toodab ettevõte elektriseadmeid Su lahingulennukitele ja mehitamata õhusõidukitele, komponendid saadetakse Moskvasse ja Tatarstani.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 440 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 365 170 (võrdlus eelmise päevaga +440);
– tankid 6031 (+9);
– jalaväe lahingumasinad 11 194 (+14);
– suurtükisüsteemid 8666 (+13);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 953 (+2);
– õhutõrjesüsteemid 638 (+1);
– lennukid 329 (+0);
– kopterid 324 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 6822 (+11);
– tiibraketid 1787 (+1);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 542 (+19);
– laevad / paadid 23 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1328 (+1).
Venemaa viimane ulatuslik raketirünnak Ukraina vastu on äärmiselt murettekitav ning näitab olukorra pingestumist piirkonnas. See on selge rikkumine rahvusvahelistest seadustest ning kahjustab juba niigi keerulist olukorda idanaabrite vahel. On oluline, et rahvusvaheline kogukond hukka mõistaks sellised teod ning avaldaks survet Venemaale, et nad lõpetaksid agressiooni Ukraina vastu. Samuti tuleks astuda samme, et tagada kriisi rahumeelne lahendamine ning toetada Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Sõjalised konfliktid ei saa kunagi olla lahendus ning diplomaatilised jõupingutused on hädavajalikud rahu säilitamiseks piirkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus