Venemaa korraldas Ukrainale üle kuue tunni kestnud droonirünnaku | Välismaa

Tere tulemast Estonia! Venemaa hiljutine üle kuue tunni kestnud droonirünnak Ukraina vastu on tekitanud šokki ja põhjustanud rahvusvahelist muret. See agressiivne samm on vaid üks näide Venemaa pidevast sekkumisest naaberriikide suveräänsusse ja jätab meile mureliku varju tuleviku osas. Kuidas peaksid rahvad reageerima sellistele provokatsioonidele ja millised võiksid olla tagajärjed Euroopale tervikuna? See akt on jätnud meid kõiki mõtlema ja ootama vastukaja rahvusvahelisel tasandil.

Oluline esmaspäeval, 18. märtsil 5.53:

– Venemaa korraldas Ukrainale üle kuue tunni kestnud droonirünnaku;

– Putin lubas sõda jätkata;

– Zelenski: armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus;

– Kirby sõnul vajavad ukrainlased USA-lt kiiresti uut abi.

Venemaa korraldas Ukrainale üle kuue tunni kestnud droonirünnaku

Venemaa korraldas pühapäeva õhtul ja öösel vastu esmaspäeva droonirünnaku Ukrainale, mis kestis rohkem kui kuus tundi järjest. Venemaa kasutas rünnakus Shahed-136 ründedroone.

Kui kella 17 paiku pühapäeval teatas Ukraina õhuvägi droonirünnaku ohust Ida-Ukrainas, siis hiljem laienes droonirünnaku oht enamikele Ukraina oblastitele.

Kella 20 paiku teatati õhutõrje tööst Kiievi oblastis.

Ukraina rahvusringhääling Suspilne teatas vahetult enne keskööd, et droonirünnaku käigus oli kuulda plahvatusi Dnipropetrovski oblastis asuvas Krõvõi Rihi linnas, Poltava oblastis asuvas Krementšuki linnas ja Lääne-Ukrainas asuvas Hmelnõtskõi oblastis.

Ametlikke andmeid droonirünnakust tingitud võimalike kahjustuste kohta pole varahommiku seisuga veel tulnud.

Putin lubas sõda jätkata

Vene niinimetatud presidendivalimiste tulemuste avalikustamise järel peetud pressikonverentsis ütles Venemaa autoritaarne juht Vladimir Putin, et ta kavatseb jätkata “sõjalist erioperatsiooni” ehk sõda Ukrainas.

Lisaks ütles Putin Ukraina poolel võitlevate Vene kodanike kohta, et kuigi Venemaal pole surmanuhtlust, hakkavad Vene võimud kohtlema “reetureid nagu sõjategevuse piirkonnas”. Putin teatas, et ta kavatseb anda korralduse Vene jõuametitele tuvastada kõik isikud, kes sõdivad Venemaa vastu.

Vene isevalitseja väitis samuti, et Venemaa kaalub “sanitaarse” puhvritsooni loomist Ukraina territooriumil. Tsoon oleks Putini väitel nii sügav, et seda oleks raske ületada “välismaise päritolu ründevahenditel”.

Ühtlasi väitis Putin ühtegi tõendit välja toomata, justkui oleksid NATO sõjaväelased juba Ukrainas kohal.

“Me teame, et NATO riikide sõjaväelased on seal kohal. Me kuuleme seal nii prantsuse- kui ka ingliskeelset kõnet. Selles pole midagi head – ennekõike nende endi jaoks, sest nad surevad seal suurel hulgal,” rääkis Putin ajakirjanikele.

“Lõppkokkuvõttes pole see meie valik,” lisas Putin.

President kritiseeris eraldi Prantsusmaad.

“Ma tahaksin väga, et Prantsusmaa mängiks rolli, mis ei tooks kaasa konflikti süvenemist ja ei provotseeriks olukorda, vaid vastupidi räägiks võimalikest rahumeelse lahenduse viisidest. Selles mõttes tundub mulle, et Prantsusmaa võiks oma rolli täita. Kõik pole veel kadunud,” sõnas Putin esmaspäeva õhtul Vene meediale.

“Kui aga keegi soovib sisepoliitilisi probleeme oma agressiivse välisretoorikaga pisut varjata, on see maailmas tuntud ja sageli kasutatav tehnika,” lisas Putin, kelle esimeseks väljaütlemiseks niinimetatud presidendivalimiste võitjaks väljakuulutamise järel oli lubadus jätkata “sõjalise erioperatsiooni püstitatud eesmärkide täitmist”.

Zelenski: armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski avaldas pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises arvamust, et armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Ukraina hindab seda, kuidas Prantsusmaa president Emmanuel Macron arendab Euroopa strateegilist perspektiivi, tõelise ja pikaajalise julgeoleku perspektiivi,” rääkis Zelenskõi.

Samas heitis riigipea teatud Kiievi suhtes sõbralikele riikidele ette ebapiisavat toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu.

“Ja sellistes rasketes sõjatingimustes on meie armee vajakajäämised mõne meie partneri ilmselge lühinägelikkus,” märkis Zelenskõi.

Samas tänas president Ukraina liitlasi, kes sel nädalal toetuspakette pakkusid või vastu võtsid.

“Praegu otsustab meie, Ukraina kaitse selles sõjas, kas Putin suudab laiendada varemete tsooni Euroopas ja maailmas. Tema peatamine praegu on kõige kasulikum kõigile,” rõhutas Zelenski.

Kirby sõnul vajavad ukrainlased USA-lt kiiresti uut abi

Ukrainas on käimas täiemahuline sõda Venemaa vastu ja Ukraina sõdurid vajavad kiiresti uut abi Ameerika Ühendriikidelt, kuna nende laskemoon on Donbassis otsa saamas, rääkis pühapäeval USA riikliku julgeolekunõukogu nõunik John Kirby intervjuus telekanalile ABC News.

Kirby seletas väljaande ajakirjanikule, et president Joe Bideni administratsioon peab endiselt dialoogi USA kongressi esindajatekoja spiikri Mike Johnsoni ja tema kaaslastega, et kiirendada Ukrainale antava abi heakskiitmist.

“Ukraina kaitsjatel hakkab Donbassis laskemoon lõppema ning nad taganevad nüüd teisele ja kolmandale kaitseliinile, kuna venelased jätkavad läände tungimist,” kirjeldas eestkõneleja.

Kirby rõhutas, et ukrainlased vajavad kiiresti tuge ja toetust.

Johnson on korduvalt rõhutanud, et vabariiklaste kontrolli all olev esindajatekoda ei liigu Ukraina abi ega millegi muuga edasi ilma reformita immigratsiooniküsimustes.

Esindajatekojas on ootamas heakskiitu 95,3 miljardi dollari suurune välisabi pakett Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile, millest Kiiev peaks saama 60 miljardit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaa korraldas üle kuue tunni kestnud droonirünnaku Ukrainale, mis tekitas suurt muret rahvusvahelises kogukonnas. See rünnak näitab taas, kui ebastabiilne ja ohtlik on olukord Ukrainas ning kuidas Venemaa jätkab agressiivset käitumist naaberriikide suhtes. Rahvusvaheline kogukond peaks võtma jõulisi meetmeid, et peatada selline agressioon ja toetada Ukraina territoriaalset terviklikkust. Ainult läbi koostöö ja kindla seisukoha võtmise saab tagada rahu ja stabiilsuse selles piirkonnas.