Venemaa korraldas raketirünnaku Ukrainale | Välismaa

2226312hc822t24

Tere tulemast Eestisse! Täna hommikul raputas maailma Venemaa korraldatud raketirünnak Ukrainale. See vägivaldne sündmus on tekitanud rahvusvahelises kogukonnas suurt muret ning kahjuks on see vaid üks paljudest sõjategevusest tingitud õuduslugudest, mille tunnistajaks oleme viimastel aastatel olnud. On oluline, et me ei jääks ükskõikseks selliste sündmuste suhtes ning seisaksime koos Ukraina inimestega nende õiguste eest. Loodame, et rahvusvaheline üldsus reageerib kiiresti ja resoluutselt sellele kuriteole ning toetab rahuprotsessi tagasipöördumist piirkonnas.

Oluline teisipäeval, 23. jaanuaril kell 9.00:

– Venemaa korraldas raketirünnaku Ukrainale

– Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile;

– Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega;

– Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks;

– Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete üle;

– Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada.

Venemaa korraldas raketirünnaku Ukrainale

Ukraina õhukaitse teatas kell 5.22 Vene raketirünnaku ohust, sest õhus on Vene pommitajad Tu-95MS. Algul teatati õhuhäire tööst Lõuna- ja Ida-Ukrainas.

Kell 5.44 laienes raketirünnaku oht enamikule Ukraina oblastitele. Lisaks on õhus ka pommitajad Tu-22M3 ja hävitus-pommituslennuk Su-34.

Hiljem kinnitas Ukraina õhuvägi, et Ukraina territooriumile jõudsid Vene lennukitelt välja lastud raketid.

Kell 7.01 teatati plahvatustest Kiievis, linnas töötab õhukaitse. Samuti on teada plahvatustest Pavlohradi linnas Dnipropetrovski oblastis ning järjekordsetest plahvatustest Harkivi linnas.

Hiljem teatasid Kiievi võimud, et linnas põlevad plahvatuse järel sõiduautod ja mitu korterit elumajas, lisaks sai kahjustada lasteaed. Harkivis põleb aga gaasitoru ning on hävinud elumaja, mille rusude alt otsitakse inimesi. Samuti hävis koolihoone.

Esialgsetel andmetel hukkus rünnakus Pavlohradis kaks inimest, Kiievis hukkus rünnakus üks naine ja Harkivis hukkus samuti üks naine. Kõigis kolmes linnas on kannatanuid, Harkivis toimetati neli inimest haiglasse.

Ukraina võimude sõnul säilib kella üheksa paiku veel raketirünnaku oht Sumõ, Harkivi ja Hersoni oblastis, mujal oht on läbi.

2226312hc822t24

Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile

Venemaa korraldas öösel raketirünnaku Harkivile, kell 4.01 teatasid kohalikud võimud kokku seitsmest plahvatusest.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul sihtis Venemaa elamurajoone ning praegu on teada ühest kahjustada saanud elumajast. Andmed kannatanute kohta on väljaselgitamisel.

Ukraina peastaabi hommikuse aruande järgi ründas Venemaa Harkivit ja Harkivi oblastis asuvat Balaklija linna nelja raketiga S-300 ja S-400.

Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby ütles esmaspäeva õhtul, et järgmiste kuude sõjategevus on Ukraina kaitsmiseks kriitilise tähtsusega, mistõttu peaks USA kongress langetama kiiresti otsused Ukraina abistamise kohta.

Loe rohkem:  EL-i ja Kosovo vahel jõustus piiratud viisavabadus | Välismaa

Kirby rõhutas, et Vene drooni- ja raketirünnakute tõttu on Ukraina sunnitud langetama otsused, millist moona ja milliseid relvi kasutada kahanevate varude tingimustes. Samal ajal saab Venemaa uusi relvi Põhja-Koreast ja Iraanist ning suurendab relvade tootmist enda territooriumil.

Ametnik lisas, et USA presidendi Joe Bideni eesmärk on tagada, et Ukraina oleks õitsev ja iseseisev riik, mille suveräänsus ja riigipiirid on taastatud.

“Me tahame, et meil oleks võimalus ka edaspidi osutada Ukrainale vajalikku abi, et Ukraina saavutaks need tulemused,” ütles Kirby.

Samuti toonitas Kirby, et nii USA liitlased ja partnerid kui ka Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping jälgivad USA tegevust, sest just USA on osutanud kriitilise tähtsusega abi Ukrainale.

Vastates ajakirjaniku küsimusele selle kohta, mis juhtub, kui USA kongress lükkab tagasi uue abipaketi Ukrainale, ütles Kirby, et sel juhul kannataks USA juhtiv roll Ukraina aitamisel ning mõned teised riigid võivad samuti üle vaadata oma abipakette.

“Ning sel võivad olla katastroofilised tagajärjed Ukrainale,” lisas Kirby.

1705988952 2226279hfba8t24

Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus esmaspäeval USA ekspresident Donald Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks Ukrainas, millega endine president on korduvalt kiidelnud.

Trump väitis esmaspäeval taas, et suudab Ukraina sõja 24 tunni jooksul lõpetada.

“Arvasin, et imed juhtuvad ainult Lourdes’is,” ütles Borrell, viidates katoliku palverändurite populaarsele sihtkohale Prantsusmaal.

“Me ei ole suutnud välja mõelda maagilist valemit probleemi lahendamiseks 24 tunni jooksul, kuid ma saan aru, et president Volodõmõr Zelenski on kutsunud Trumpi Kiievisse, et ta saaks kiiresti lahenduse leida,” naljatas Borrell.

Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete üle

Euroopa Liidu riigid, kelle seas Saksamaa ja Prantsusmaa, süüdistavad üksteist üha enam selles, et nad ei suuda Ukrainale piisavalt relvi tarnida, väitis väljaanne Bloomberg, mille hinnangut esmaspäeval vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Teatavasti kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski hiljuti liitlasi üles eraldama rohkem raha ja ütles, et selle tegemata jätmine toob kasu vaid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja kujutab endast ohtu lääne julgeolekule.

“Vaidlus käib Ukraina jaoks ebamugaval ajal, sest mure, et Kiievi toetus satub kahtluse alla, on endiselt olemas, kuna enam kui 100 miljardi dollari suurust USA ja Euroopa Liidu rahastamist hoiavad kinni poliitilised sisetülid. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron peaksid seda teemat arutama esmaspäeva õhtul Berliinis,” kirjutasid autorid.

Loe rohkem:  Poola talunikud blokeerisid tähtsa Saksa piiripunkti | Välismaa

Teatavasti nõuab Saksamaa, et Euroopa Liidu täitevorgan Euroopa Komisjon vaataks läbi liikmesriikide Ukrainale kavandatava rahalise ja sõjalise abi.

“Läbirääkimised Saksamaa soovitud auditi üle, mille eesmärk on anda Ukrainale sel aastal oodatava toetuse osas parem läbipaistvus ja ülevaade, toimuvad enne 1. veebruaril toimuvat erakorralist tippkohtumist, kus riigid püüavad kokku leppida 50 miljardi euro suuruses abipaketis Ukrainale, mille Ungari blokeeris,” lisati artiklis.

Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kavatseb veebruaris külastada Ukrainat, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri ajakirjaniku sõnul teatas Borrell sellest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

Borrelli sõnul andis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba varem päeval videoülekande vahendusel ülevaate olukorrast lahinguväljal.

“Venemaa ei ole lahinguväljal praktiliselt mingeid edusamme teinud ja kandnud suuri kaotusi. Ja Putin, enne oma märtsikuu tagasivalimisplaani – võite aimata nende valimiste tulemust – jätkab rünnakuid droonide ja rakettidega. Samas on Ukraina teinud ka olulisi sõjalisi edusamme. Eriti Mustal merel,” rääkis Borrell.

“Käes on hetk teha rohkem ja kiiremini rahaliste vahendite, sõjalise varustuse ja Ukraina sõdurite väljaõppe valdkonnas. Ja kõige muu suhtes, mida Ukraina kaitseks vajab,” toonitas Borrell.

Välispoliitikajuht kinnitas, et Euroopa Liit jätkab tööd Ukrainale vajaliku julgeolekuabi andmiseks.

“Lähen Ukrainasse veebruari esimesel või teisel nädalal,” ütles diplomaat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 377 820 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6214 (+22);

– jalaväe lahingumasinad 11 548 (+59);

– suurtükisüsteemid 8947 (+51);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 970 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 657 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6961 (+0);

– tiibraketid 1820 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 956 (+65);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1409 (+12).

Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa raketirünnak Ukrainale on äärmiselt murettekitav ja kahjustab juba niigi keerulist geopoliitilist olukorda regioonis. See näitab Venemaa agressiooni ja soovi laiendada oma mõjuvõimu naaberriikides. Selline tegevus ähvardab destabiliseerida kogu piirkonna ja kutsuda esile rahvusvahelise reageeringu. Eesti kinnitab oma solidaarsust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkusega ning kutsub üles rahvusvahelist üldsust hukka mõistma Venemaa agressiivset tegevust. Samuti on oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused jätkaksid survet Venemaale, et tagada Ukraina õiguste austamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga