Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime Venemaa ja Ukraina vahetusest sadade sõjavangide vahel, mis on põhjustanud märkimisväärse segaduse ja poleemikat rahvusvahelisel tasandil. See samm on tekitanud palju küsimusi, mis puudutavad inimõigusi, rahvusvahelist õigust ja geopoliitilist olukorda piirkonnas. Sõjavangide vahetus on sügavalt mõjutanud kahe riigi suhteid ning sellel on potentsiaalne mõju ka kogu maailma poliitilisele dünaamikale. See on kindlasti teema, mis väärib meie tähelepanu ja arutelu ning me loodame, et meie vestlus annab teile parema arusaama sellest keerulisest olukorrast.

Oluline teisipäeval 31. jaanuaril kell 15.27:

– Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange;

– Scholz lubab teha kõik kindlustamaks EL-i abi Ukrainale;

– Ukraina droon tabas Peterburi rafineerimistehast:

– ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Kupjanski suunal;

– Kiiev: Vene väed ründasid öösel 20 drooni ja kolme raketiga;

– ISW: Ukrainlased vallutasid Horlivka positsioonid tagasi;

– Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

– EL ootab liikmesriikidelt andmeid Ukrainale antava sõjalise abi kohta.

Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange

Venemaa ja Ukraina vahetasid kolmapäeval sadu sõjavange, teatasid pooled.

Nädala eest väitis Moskva, et Kiiev tulistas alla lennuki, milles oli mitukümmend vangi võetud Ukraina sõdurit. 

Vene kaitseministeerium ütles, et vabaks lasti 195 tema sõdurit, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 207 inimese, nii sõduri kui vangi, naasmisest Ukrainasse.

Scholz lubab teha kõik kindlustamaks EL-i abi Ukrainale

Saksa kantsler Olaf Scholz tõotas kolmapäeval teha kõik, et mõjutada Euroopa partnereid tagama Ukrainale suure ja vankumatu toetuse.

“Me teeme kõik kindlustamaks, et Euroopa ühine panus on nii tohutu, et Ukraina saab sellele toetuda ja et Putin ei saa arvestada meie toetuse kahanemisega mingil hetkel,” ütles Scholz enne Euroopa Liidu Ukraina sõjalsie abi teemalist tippkohtumist Saksa parlamendis.

Ukraina droon tabas Peterburi rafineerimistehast

Ukraina droon tabas kolmapäeva hommikul Peterburis asuvat rafineerimistehast.

Rünnaku viis läbi Ukraina luure peavalitsus (HUR), teatas uudisteagentuurile RBC-Ukraine asutuse allikas.

Plahvatus leidis aset kell neli hommikul rafineerimistehases Newski Mazut. Kuigi Vene õhutõrjesüsteemi rakett S-400 tabas drooni, kukkus droon alla oma sihtmärgile ning plahvatas, ütles anonüümseks jääda soovinud HUR-i ametnik.

Peterburi kuberner Aleksander Beglov väitis omakorda, et rünnakus ei saanud keegi viga ning samuti pole selle käigus tekitatud “olulist varalist kahju”.

Sotsiaalmeedias levivatel kaadritel on näha ja kuulda tugevat plahvatust ning sõidukitele tekitatud kahju.

Ukraina on rünnanud viimase kuu jooksul korduvalt Vene naftarafineerimistehaseid ja naftasaaduste eksporditerminale.

Tegemist on juba kolmanda Ukraina droonirünnakuga Peterburi lähistele viimase kahe nädala jooksul. Peterburi asub rohkem kui 800 kilomeetri kaugusel Põhja-Ukrainast.

ISW: Ukrainlased vallutasid Horlivka positsioonid tagasi

Ukraina üksused vallutasid hiljuti tagasi Donetski oblastis Horlivkast loodes kaotatud positsioonid, selgub Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) ülevaatest.

Kiiev: Vene väed ründasid öösel 20 drooni ja kolme raketiga

Kiiev teatas kolmapäeval, et Vene väed ründasid Ukrainat öösel 20 drooni ja kolme raketiga ning õhutõrjesüsteemid tegid kahjutuks üle tosina mehitamata õhusõiduki.

Avalduse kohaselt tegid õhutõrjesüsteemid enamiku droonidest riigi lõuna- ja idaosa kohal kahjutuks. Rakettide kahjutukstegemist välja ei toodud.

ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Kupjanski suunal

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. 

Venemaa kaitseministeerium väitis taas, et riigi väed vallutasid Tabaivka asula. Vene võimud väitsid juba 29. jaanuaril, et riigi väed suutsid selle asula vallutada. Üks blogija väitis samas, et Ukraina väed korraldasid piirkonnas eduka vasturünnaku. 

Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed suutsid edasi liikuda ka Sõnkivka lähistel. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist. 

Bahmuti suunal suutsid Vene väed veidi edasi liikuda. Seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed liikusid edasi Siverski-Donetski kanali suunas. Ägedad lahingud käivad endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. 

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Venemaa jätkab Avdijivka lõunapoolses äärelinnas asuva restorani ründamist. Üks Vene blogija väitis, et Ukraina väed jätkavad seal vasturünnakute korraldamist. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske, Stepove ja koksitehase lähedal. 

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas teisipäeval 11 Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus mitu plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Venemaa jätkab ka Harkivi ründamist. Piirkonna kuberner teatas teisipäeva õhtul, et Venemaa rünnakute tõttu sai kolm inimest vigastada. Kuberner teatas, et Vene väed saatsid oblasti pihta vähemalt kuus drooni. Harkivi linnapea teatas, et Venemaa ründas linna tsiviiltaristut. Ühes elumajas puhkes ka tulekahju. 

EL ootab liikmesriikidelt andmeid Ukrainale antava sõjalise abi kohta

Brüssel nõudis kolmapäeval Euroopa Liidu kaitseministritelt üksikasjalikku pilti Ukrainale antavast sõjalisest abist.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell ütles, et ministrite kohtumisel Brüsselis palutakse esitada täpselt, mida nad teinud on, mida teevad ja mida kavatsevad teha Ukraina relvastamiseks.

“Selle kohtumise eesmärk on täpselt see: saada selge pilt olukorrast ja endale võetud kohustustest. Ukrainlased vajavad rohkem laskemoona. Ühe ja teise poole tulevõimsuses on suur ebavõrdsus” ütles Borrell.

Euroopa liitlased on olnud Ukraina suurimad relvadega varustajad alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Seni ei ole aga suudetud teoks teha eelmise aasta märtsis antud lubadust varustada ühiselt Ukraina aasta jooksul miljoni suurtükimürsuga.

Tähtajani on jäänud kuu aega, kuid EL-i andmed näitavad, et Ukraina on saanud lubatud kogusest alla poole.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et soovib konsensust, et EL jõuaks vähemasti aasta lõpuks miljoni mürsu või isegi enamani.

Arutelu EL-i sõjalise toetuse üle Ukrainale järkub neljapäeval Euroopa liidrite tippukohtumisel, mille raskuskese on Ungaril, kes blokeerib Kiievile kavandatud 50 miljardi euro suuruse eelarvetoetuse andmist.

Euroopas enim Ukrainale abi andud Saksamaa kantsler Olaf Scholz on kutsunud teisi riike sõjalist abi suurendama ja Kiievi aitamiseks rohkem ära tegema.

EL-i suuri majandusi Prantsusmaad, Itaaliat ja Hispaaniat süüdistatakse sõjalise abiga koonerdamises.

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren rõhutas kolmapäeval, et tähtis on, et kõik riigid annaksid oma osa.

“Mõned teevad rohkem. Mõned teevad rohkem, aga ei tee seda avalikult,” sõnas ta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäevall esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 385 230 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 6310 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 757 (+32);

– suurtükisüsteemid 9195 (+51);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 974 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7100 (+16);

– tiibraketid 1846 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 231 (+40);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1452 (+4).

Kokkuvõttes näitab Venemaa ja Ukraina vahetatu sadade sõjavangide vahetust kahe riigi vahelise pinge leevenemist ning võimalikku soovi läbirääkimiste ja diplomaatilise suhtluse jätkamiseks. See on positiivne areng, mis võib aidata kaasa mõlema riigi vaheliste suhete paranemisele tulevikus. Sellised sõjalised vangide vahetused võivad olla esimeseks sammuks rahu ja stabiilsuse taastamisel piirkonnas ning toovad lootust paremale tulevikule.