Vene pass viib pilpaküla värsked maaomanikud Jõelähtme vallaga kohtusse | Eesti

Tensions rise in Estonia as new landowners in Pilpaküla find themselves in a legal battle with Jõelähtme municipality over their Russian passports. The issue of citizenship and land ownership has sparked a heated debate in the small village, igniting concerns about national identity and integration. As the case unfolds in court, the outcome could have far-reaching implications for the relationship between Estonia and its Russian-speaking residents.

2020. aasta kevadel, kui koroonaviirus linnatänavad tühjaks lõi, said paljud inimesed tuttavaks redise- ja porgandiseemnega. Suvilate hoolitsetud murulapid künti peenardeks ja eriolukorra kehtestanud valitsus tegi aianduspoodidele erandi.

Eriline oli see kevad ka Maardu pilpakülale – üle kilomeetrise läbimõõduga maatükikile, kuhu on neljakümne aasta jooksul kerkinud sadu kasvuhooneid ja plekist ning tõrvapapist osmikuid, millele pakub vaheldust mõni toekam, kuid ehitusloata maja.

Nimelt otsustas Jõelähtme vald maa aiandusühistutele maha müüa ja pool elu seal toimetanud linlastele terendas võimalus krundid endale saada. Vald teenis maatükkide müügist üle kolme miljoni euro, kuid sellega polnud lugu veel lõppenud.

Riik pelgab vene maaomanike kontsentreerumist

Vallavanem Andrus Umboja sõnul tuli ühistutel kõigepealt detailplaneering koostada. Seal mõõdeti igale liikmele välja maariba vastavalt sellele, palju ta ühisesse ostu panustas. Kuna tegu on põllumajandusmaaga, ütleb seadus, et kolmandate riikide kodanikud pidid maa ostmiseks vallavolikogult loa saama. 2021. aastal sai niisuguse loa üle kuuekümne inimese.

“Enne Ukrainas alanud sõda vallavolikogu neid nõusolekuid ka korduvalt andis. Ja pärast sõjategevuse algust pidas volikogu õigeks neid nõusolekuid mitte anda,” rääkis Umboja.

2022. aasta augustis toimunud istungil arvas mõni volinik, et kodakondsuse põhjal ei tohiks inimestel vahet teha. Teised jälle arvasid, et inimesed võiksid enne maa ostmist Eesti kodakondsuse taotleda. Umboja tegi ettepaneku siseministeeriumilt ja kaitsepolitseilt nõu küsida. “Ka riigi nägemuses see, et nii suurele alale tekib nii palju valdavalt võõrriigi kodanikke, ei ole olnud meelepärane,” meenutas vallavanem.

Riik pole vahepeal oma seisukohta muutnud. Veel tänavu veebruaris tuletas siseministeeriumi osakonnajuhataja Kristian Pärt vallale meelde Eesti julgeolekupoliitika aluseid, kus räägitakse autoritaarsete režiimide kasvanud agressiivsusest.

“Kohalikul omavalitsusel on mõislik hinnata ka piirkonna turvalisuse ja julgeoleku tagamise küsimusi, mis võivad kaasneda ühte piirkonda koonduvate kolmandate riikide kodanikega,” kirjutas Pärt.

Ühistu otsis tee paragrahvide vahelt läbi

Köögiviljaaianduse ühistu Kadakas juhatuse liige Stepan Romanov riigi muret ei jaga. Enda sõnul ei mõista ta, kuidas võib potipõllumajandus julgeolekut ohustada.

“Meie ei ole ju sõjas ja meie ei sõdi ju siin Eestis,” rääkis Romanov. “Meie tahame oma aiamaid pidada, aga mingi sõda meid ei huvita.”

Kadaka ühistu jättis detailplaneeringu koostamise ja vallalt loa küsimise vahele. Selle asemel pöörduti otse notari poole.

“Meie juristid aitasid sellega,” selgitas Romanov. “Põhimõte on selles, et siis, kui mõtteliste osadena ostes omand vormistatakse, siis ei pea küsima kohaliku omavalitsuse luba. Selle tee kaudu me läksimegi ja tegime ära. Ja register ka kinnitas, et meil on kõik õigesti tehtud.”

Läinud aasta alguses jagati kolm Kadaka ühistu maalappi umbes sajaks mõtteliseks osaks, mis anti ühistuliikmete kaasomandisse. Arvestades, et paljud soetasid maatüki elukaaslasega kahasse, puudutas tehing ligi 150 inimest.

Vald avastas tehingu läinud suvel

Kuid kuuskümmend värsket maaomanikku olid rangelt võttes välismaalased – passi järgi peamiselt Venemaa kodanikud. Jõelähtme vallavalitsus avastas kinnistusraamatus tehtud muudatused läinud suvel.

“Me suhteliselt juhuslikult avastasime, et sellised tehingud on tehtud,” meenutas Umboja. “Pöördusime notari poole, et see tehing tagasi pöörata, kuna tegemist on algusest peale õigustühiste tehingutega, sest ei ole täidetud seaduse eesmärki.”

Vald proovis õnne ka kinnistusraamatu pidajaga, kuid tehinguid tagasi ei pööratud. Tallinna notar Kaata Kartau nõustus, et kolmanda riigi kodanik peab põllumaa omandamiseks omavalitsuselt loa saama. Samas märkis ta, et mõttelise osa omandamine võrdub nii-öelda päris omandamisega ainult teatud juhtudel.

“Võib järeldada, et juhul kui kolmanda riigi kodanik omandab üksnes mõttelise osa kinnisasjast, siis ei ole sätestatud kohaliku omavalitsuse luba vaja,” lisas Kartau.

Stepan Romanovi hinnangul võiks vald notari selgitustega rahule jääda. “Aga nad ei võta seda vastu. Ikka jonnivad edasi,” kurtis Romanov.

Vald valmistab kohtusse minekuks pabereid ette

Andrus Umboja kinnitusel pole vallal valikut. Tema sõnul soovis seadusandja piirata kolmandate riikide kodanikele põllumaa omandamist.

“Ja tegelikult juriidiliselt ei ole vahet, kas kinnistuomand tekib läbi reaalosa või kaasomandi osa. See on selline otsitud konstruktsioon,” hindas Umboja notari põhjendusi ning lisas, et vald on nõu küsinud mitmelt ministeeriumilt. “Ja nad on meiega olnud selles osas ühel meelel, et see ei ole korrektne ja et see tuleks vaidlustada.”

Regionaalministeerium lubas, et tasub vajadusel valla kohtukulud. “See hagi on koostamisel,” sõnas Umboja. “Me soovime saada nõusolekut nende kaasomandi kannete parandamiseks. Et põhimõtteliselt omand langeks aiandusühistule tagasi.”

Umboja sõnul on vald värskete maaomanikega korduvalt kohtunud ning kuuekümnest aiapidajast umbes kümme nõustuvad oma tükist ka ilma kohtuta loobuma. Ülejäänud viiekümnega pole läbirääkimised vilja kandnud.

Ühistu maksis 300 000 eurot

Stepan Romanov ütles, et aialappide ühistuliikmetele vormistamine on loomulik järg juba aastate eest sõlmitud tehingule. Ta meenutas, et vald müüs maatükid ühistule 300 000 euro eest. “Inimesed maksid raha ettemaksuna, aga nüüd maad ei ole nende kätte siiani vormistatud,” sõnas Romanov.

Nädala pärast kogunevad köögiviljaaianduse ühistu Kadakas liikmed koosolekule, et edasised sammud kokku leppida. “Võime siis vallale oma ettepaneku ka teha. Meie kindlasti ei ole huvitatud sellest, et hakkaks kohtus käima,” ütles Romanov.

Tema sõnul võiks asja lahendada nii, et iga Venemaa kodanik leiab usaldusväärse Eesti kodaniku, kellele oma osa edasi anda. Umboja aga ütles, et ebaseadusliku tehingu peale uut tehingut vormistada ei saa. Ehk enne uue omaniku kätte liikumist peab maa ühistule tagasi minema.

“See on pikk ja väga keeruline tee. Miks teistmoodi ei või? Miks teine variant ei rahulda?” küsis Romanov.

Vallavanem: vald ei peaks julgeolekuohu hindamisega tegelema

Ka Umboja loodab, et kokkulepe kinnistuomanike ja ühistuga saabub läbirääkimistes ning vallal õnnestub kulukat kohtuteed vältida. Ta rõhutas, et vald ei tegutse omatahtsi, vaid täidab riiklikku ülesannet.

Kohustuse välismaalaste maatehinguid hinnata said omavalitsused pärast haldusreformi.

“Millegipärast riik arvas, et omavalitsus peab hakkama otsustama, kas keegi on oht põhiseaduslikule korrale või mitte,” meenutas Umboja. “Me arvame tegelikult siin Jõelähtmes, et see pole üldse ülesanne, mida omavalitsus peaks täitma ja selliseid küsimusi peaks otsustama riik. Selles osas me oleme pöördunud ka riigi poole sooviga, et neid õigusakte korrigeeritaks.”

Ministeeriumid kinnitavad oma vastuskirjades, et küsimust arutatakse siis, kui valmib eelnõu kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmiseks. Valitsuse tegevuskava järgi peaks eelnõu kooskõlastusringile jõudma hiljemalt selle aasta juunis.

Kokkuvõttes võib öelda, et Vene passidega isikute vaidlus Jõelähtme vallaga näitab, kui oluline on õiguslik selgus ja selgesõnalised reeglid omandiõiguse küsimustes. Loodetavasti suudavad pooled leida lahenduse kohtuvälisel teel ning tagada õiglase tulemuse kõigile osapooltele. See juhtum rõhutab ka vajadust tegeleda kinnisvaraseaduste ja maaomanike õiguste kaitsega, et vältida tulevikus sarnaseid vaidlusi. Selles keerulises olukorras on oluline säilitada mõistmine ja austus seaduste ning omandiõiguse vastu.