Vene külmutatud varade kasutamise eelnõu vajab juriidilisi täpsustusi | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on meie riigis olnud palju räägitud Vene külmutatud varade kasutamise eelnõust ning selle vajadusest juriidiliste täpsustuste järele. See eelnõu on tekitanud palju arutelu ja pole kahtlust, et sellel on oluline mõju meie riigi tulevikule. Kasutades ära Venemaa poolt külmutatud varasid, võib Eesti majandus saada olulise tõuke ning parandada meie riigi finantsolukorda. Selles artiklis uurime lähemalt, miks see eelnõu on nii oluline ja milliseid juriidilisi täpsustusi see vajab.

Riigikogu peaks aprillis heaks kiitma seaduse, mille alusel on võimalik Venemaa külmutatud varade kasutamine Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks. Poliitikute sõnul vajab praegu täpsustamist eelnõu juriidiline pool.

Eelnõu on läbinud esimese lugemise ning enne teist lugemist konsulteeritakse ekspertidega. Teiseks lugemiseks esitatud muudatuste kohta ütles põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200), et nende hulgas on obstruktsioonilisi.

“Ma ei tahaks neile kõlapinda anda, sest nende eesmärk ei ole eelnõu täiendada, vaid nende eesmärk on saalis aega venitada. Ma nendel pikemalt ei peatuks,” ütles Terras.

Kõige rohkem muudatusi esitasid EKRE fraktsiooni liikmed. Ants Frosh ütles eelnõu kohta, et nii poolt- kui ka vastuargumendid vajavad kaalumist.

“Eesti on Euroopa Liidu riikidest ainukene, kellel selline seadus parlamendis arutlusel on. Ja siinkohal kerkib üles küsimus, kas see on turvaline, millised on vastusammud, mida Venemaa võib astuda,” rääkis Frosh.

Pipi-Liis Siemann Reformierakonnast loodab, et riigikogu saavutab üksmeele. Samas mõistab ta, et eelnõu võib olla hirmutav.

“Täna meil ei ole väga valikut, me peame tegema kõik endast oleneva ja mitte hirmu tõttu jätma astumata teatud samme,” sõnas ta.

Isamaa fraktsiooni liige Helir-Valdor Seeder ütles, et Eestil tuleks leida Euroopas liitlasi, kes algatust toetaksid

“Ideaalis oleks loomulikult see, kui me suudaksime seda Euroopas ühiselt teha Euroopa Liidu õiguse tasemel, aga täna sellist üksmeelt ei ole,” ütles ta

Põhiseaduse järgi on omand puutumatu. Keskerakondlase Andrei Korobeiniku sõnul pole praegu veel selge, kuidas lahendada juriidilisi küsimusi.

“Kindlat selgust ei ole, aga Eesti taotlus ongi see, et me tahame siin läbi testida erinevaid variante ja olla teerajaja ka teiste riikide jaoks,” ütles Korobeinik.

“See, et need Venemaa oligarhid, inimesed, kes hoiavad oma vara, oma raha turvaliselt Euroopa Liidus, peavad mõistma, et nad peavad saama karistada finantsiliselt selle eest, et nad toetavad sõda,” rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eduard Odinets.

Kui seadus ükskord rakendub, siis saab Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete külmutatud vara kasutada kahju eest, mida Venemaa Ukrainale tekitab.

Kokkuvõttes vajab Vene külmutatud varade kasutamise eelnõu põhjalikke juriidilisi täpsustusi, et tagada selle kooskõla rahvusvaheliste õigusnormidega ning kaitsta Eesti huve. On oluline, et eelnõu ei oleks vastuolus kehtivate seadustega ning et selle rakendamine toimuks läbipaistval ja õiguspärasel viisil. Lisaks tuleb arvestada ka rahvusvaheliste suhete ja tingimustega, et mitte kahjustada Eesti mainet või suhteid teiste riikidega. Seetõttu tuleks eelnõu põhjalikult läbi arutada ning vajadusel teha vajalikud täiendused enne selle vastuvõtmist.