Vene kosmonaut püstitas kosmoses viibimise rekordi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Olge valmis imestamapaneva uudise jaoks – Vene kosmonaut püstitas hiljuti kosmoses viibimise rekordi! See sündmus on tõeline saavutus inimeste uurimises ja kosmoseuuringute valdkonnas. Olen kindel, et see uudis avab palju küsimusi ja arutelusid meie seas. Kosmos on alati paelunud inimeste kujutlusvõimet ning see uus rekord toob kindlasti kaasa palju elevust ja huvi kosmoseuuringute vastu. Oleme õnnelikud, et saame seda ajaloolist verstaposti tähistada ka siin Eestis.

Vene kosmonaut Oleg Kononenko püstitas pühapäeval kosmoses veedetud aja kestvusrekordi, ületades oma kaasmaalase Gennadi Padalka nimel olnud senise tippmargi.

Kononenko ületas kell 8.30 Greenwichi (10.30 Eesti) aja järgi Padalka rekordi, mis oli 878 päeva, teatas Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos. Kononenko jõuab 5. juunil eeldatavasti kokku 1000 päevani kosmoses ja septembri lõpuks on tal koos 1110 päeva.

“Ma lendan kosmosesse selleks, et teha oma lemmiktegevust, mitte rekordeid püstitada,” ütles Kononenko intervjuus Vene uudisteagentuurile TASS Rahvusvahelisest Kosmosejaamast (ISS), kus ta tiirleb Maast umbes 423 kilomeetri kaugusel.

“Olen kõigi oma saavutuste üle uhke, kuid rohkem olen uhke selle üle, et inimese kosmoses viibimise kogukestuse rekord on endiselt Vene kosmonaudi käes,” lisas Kononenko.

59-aastane Kononenko võttis esikoha Padalkalt, kes on kokku kosmoses veetnud 878 päeva, 11 tundi, 29 minutit ja 48 sekundit.

Nõukogude Liit ehmatas läänt kosmosevõidujooksu algusaastatel sellega, et saatis 1957. aastal esimesena Maa ümber orbiidile satelliidi – Sputnik 1 – ja seejärel sai Nõukogude kosmonaut Juri Gagarinist 1961. aastal esimene inimene kosmoses. Kuid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal maadles Venemaa kosmoseprogramm tohutu rahastamispuuduse ja korruptsiooniga.

President Vladimir Putini juhitud ametnikud on korduvalt lubanud taastada Venemaa kosmoseprogrammide suuruse, kuid ametnike ja kosmoseanalüütikute sõnul on sellel endiselt tõsiseid probleeme.

Kononenko ütles, et teeb regulaarselt trenni, et võidelda kaaluta oleku füüsiliste tagajärgedega, kuid maa peale naastes sai aru, kui paljust ta elus ilma jäi. “Koju naastes saabub arusaam, et minu äraolekul on lapsed sadu päevi ilma isata kasvanud. Seda aega ei anna mulle keegi tagasi,” rääkis ta.

Ta ütles, et kosmonaudid saavad nüüd sugulastega ühenduse pidamiseks kasutada videokõnesid ja sõnumeid, kuid igaks uueks kosmoselennuks valmistumine muutub tehnoloogia arengu tõttu aina keerulisemaks.

“Kosmonaudi elukutse läheb üha keerulisemaks. Keerulisemaks lähevad süsteemid ja eksperimendid. Rõhutan, ettevalmistus pole muutunud lihtsamaks,” ütles ta.

Kononenko unistas juba lapsepõlves kosmonaudiks saamisest ja astus enne kosmonaudikoolitust inseneriinstituuti. Tema esimene kosmoselend toimus 2008. aastal.

Tema praegune reis ISS-ile algas eelmisel aastal raketiga Sojuz MS-24.

ISS on üks väheseid rahvusvahelisi projekte, milles USA ja Venemaa siiani tihedat koostööd teevad. Detsembris teatas Roskosmos, et ühisprogrammi USA kosmoseagentuuriga NASA lendamiseks ISS-ile pikendati 2025. aastani.

Kahe riigi suhted teistes valdkondades on katkenud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ligi kaks aastat tagasi, millele Washington vastas Kiievisse relvade saatmisega ja Moskvale järjestikuste sanktsioonide kehtestamisega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vene kosmonaut Gennadi Padalka on püstitanud kosmoses viibimise rekordi, olles kokku veetnud kosmoses üle 878 päeva. See saavutus on märkimisväärne mitte ainult tema enda, vaid ka kogu inimkonna jaoks, näidates meile inimese võimekust ja vastupidavust kosmilises keskkonnas. See edusamm näitab ka kosmoseuuringute olulisust ning innustab meid jätkama kosmoseuurimist ja -avastamist. On oluline tunnustada Padalka panust ja julgust, mis on avanud uusi uksi kosmoseteaduse valdkonnas.