Veemoto eliittasemele jõudnud Arand: mõtlesin, et tahaks seal ükspäev olla | Veemoto

Tere tulemast, kallid sõbrad! Täna räägime meie oma kodumaisest kangelasest, kes on jõudnud veemoto maailma eliitklassi – Arandist. Tema saavutused ja oskused veespordialal on viinud ta tippu ning tema unistused ja ambitsioonid insipireerivad paljusid. Arand jagab meiega oma lugu ning räägib sellest, kuidas ta unistas ühel päeval kuuluda veemoto eliitklassi. Olgu see inspiratsiooniks kõigile meile, et meie unistused võivad saada teoks. Olge valmis sukelduma põnevasse maailma veemoto koos Arandiga!

Veemotopaadid kihutavad kiirusel 220 kilomeetrit tunnis ja neist ühe roolis istub peagi eestlane Stefan Arand, kes teeb ülejärgmisel nädalavahetusel debüüdi veemoto kõige kõrgemas tipus.

“Vormel-1 on miski, millest olen unistanud nii kaua, kui mäletan. Kui ma juba täiskasvanute klassi esimest korda läksin, siis mäletan, et vaatasin telekast F1 sõite ja mõtlesin, et seal tahaks ükspäev olla. Ja nüüd viimased viis-kuus aastat on põhimõtteliselt ikkagi tegelikult ainult selle poole pürgitud,” ütles Arand “Pealtnägijale”.

21-aastasest tartlasest saab esimene eestlane veemoto vormel-1 sarjas. Kuigi mitte nii tuntud ja glamuurne kui autode kuninglik sari, on vee peal tegemist absoluutse tippklassiga, mida vaatavad teleri vahendusel miljonid inimesed üle maailma.

Eesti Veemoto Liidu peasekretär Algo Kuus ütles, et juba vormel-2 sarja jõudmine oli suur asi. “Juba see, kui ta F2 suundus, oli selline, et keegi meist on nüüd läinud sinna suurte vormelite sõitjaks. See oli juba väga suur samm, aga nüüd, kui tuli välja see tema F1 saamine, siis see võttis ausalt jala all värisema, see oli kohe nii hea uudis,” sõnas ta.

Ootamatult suurepärane debüüthooaeg

Estonian Business Schoolis (EBS) ettevõtlust ja ärijuhtimist õppiva Arandi teekond veemoto kõrgeimasse liigasse on olnud kõike muud kui lihtne – ränga töö ning isa ja abiliste toel on Tartu väikesest garaažist Tähe tänaval võrsunud mitmekordne maailma- ja Euroopa meister väiksemates paadiklassides. Kiirust armastas Stefan juba lapsena ja tehnikasport on tal veres – emapoolne vanaisa Jaano Kaldoja sõitis rallit, isa Aivar kihutas mootorrattaga.

“Kui ma olin äkki vist kolme või kolme ja poole aastane, siis isa oli kuidagi nagu suutnud väiksele inimesele selgeks teha, et kui jalgrattaga sõidu ära õpid, siis saad endale mootorratta,” ütles Arand.

“Siis ma sealsamas Võrtsjärve ääres maakodus olin, leidsin oma õe selleks hetkeks kaksteist või kolmteist aastat vana ratta, millel olid kummid tühjad. Vanaisaga need pumpasime täis nii palju, kui nad õhku hoidsid ja siis hakkasin iga päev harjutama. Mul vanaema ütles, et tal ikka vahepeal oli suur hirm, kui ma pikali kuhugi käisin. Aga mingi hetk hakkaski välja tulema ja isa oli nii-öelda meest sõnast – kohe kui nägi, et tasakaal on selge, siis sain oma esimese väikese mootorratta. Nii ta nagu arenes järjest edasi,” lisas veemotosportlane.

12 aastat tagasi istus Stefan esimest korda paadi rooli. Kolm aastat hiljem tuli ta juba juunioride arvestuses Euroopa meistriks ja maailmameistriks. Sealtmaalt asus ta eri paadiklassides vallutustööd tegema, noppides neli maailma ja kolm Euroopa meistri tiitlit. Eelmisel aastal istus ta esimest korda vormel-2 paati ja lõpetas juba avaetapil Klaipedas teise kohaga. Oma debüütaasta lõpetas nooruk pjedestaali kolmandal astmel.

Tema teekond tippu on paljude sõnul veemotomaailmas väga erakordne. “Olime aasta otsa harjutanud ja üksinda harjutades tundubki kõik väga vahva. Aga liituda selle MM sarjaga… Null ootust,” ütles isa Aivar. “Tahtsime, et püsime terved, ja tutvume ja vaatame, mis olukord on. Me isegi ei teinud mootoreid, võtsime lihtsalt kasti mootori ja läksime sõitma. Oluline oli lihtsalt aru saada, mis seal toimub ja kus me üldse oleme.”

“Klaipeda oli muidugi üllatus ja siis juba kõigil läksid ootused kõrgeks ja… me ei osanud seda isegi mitte unes näha, et see nii läheb.”

Sportlane ise ütles, et sai paaditehasest hea võistlusvahendi. “Sain supervarustuse, terve see hooaeg oli supermeeskond, tänu kellele mul ei olnud mitte ühtegi mehaanilist katkestust. Ja mul oli ka muidugi super propellerimeister Erik Aaslav-Kaasik, kellega me nägime tõesti pikka vaeva, istusime õhtuti vahepeal telefoni otsas ja mõtlesime, mis ja kus ja kuidas ja miks nii ja miks naa,” selgitas Stefan Arand.

“Et lõpuks tuli ka siis tulemus, mis oli kaasa arvatud meile endale ja kõigile väga, väga ootamatu tegelikult. See oli natukene nagu ka ajalooline tulemus, et keegi nii kiiresti minu teada ei ole poodiumile MM-sarjas saanud F2-s. Ja nüüd ongi edasi vormel-üks see, mille nimel seda vaeva on kõik need pikad aastad nähtud,” lisas ta.

Pakkumine Vietnamist

Kui vormel-2 sarja edu oli juba piisavalt ebatavaline, siis see, mis järgnes, oli veelgi ootamatum. Aranditega võttis ühendust Vietnam Binh Dinh vormel-1 tiim, soovides Stefanit uueks hooajaks enda ridadesse. Eksootilise nime taga peitub Rootsi meeskond, mille ridades kihutab mitmekordne ja ka valitsev maailmameister Jonas Andersson.

“Et üldse meile eestlastele selline pakkumine tehti – võib öelda, et see on ime,” ütles isa Aivar. “

Noorsportlase sõnul ei olnud hetkekski kõhklust. “Kui sealt ikkagi reaalne pakkumine tuli, siis ei kõhelnud nagu sekunditki. See oli natuke selline asi, et kui me isaga õhtuti istusime ja rääkisime, siis see oli niisugune unistus. Et  sellisesse tiimi saaks, see on läbi aegade väga-väga tugev tiim,” sõnas Stefan. “Võib-olla tibakese väiksema eelarvega tiim, aga kasutab seda eelarvet hästi efektiivselt ja tulemused räägivad ka enda eest.”

Hüpe vormel-2 sarjast kõrgeimasse klassi

Teenekas veemotosportlane ja Stefani varasem treener Ahto Aaslav-Kaasik ning veemotoliidu peasekretär Algo Kuus peavad Stefani edu saladuseks meeletut töövõimet. Just see on toonud praegused tipptulemused.

“Stefaniga on tehtud väga kõvasti tööd,” ütles Aaslav-Kaasik. “Tema ringide arv ületab, ma arvan, Eesti lõikes võib-olla kogu Eesti ringide arvu üldse. See on suur ja kõva töö, mis ta teeb. Mitu korda nädalas siin ikkagi tiirutada nii palju, et paha hakkab, siis sellest tuleb see kogu see tulemus. Ega seal ei ole midagi muud.”

Kuus lisas, et sportlase tahe tööd teha paistis juba varakult silma. “Kui nad Tallinna klubisse tulid ja hakkasid siin trennis käima, siis ma vaatasin seda, kui palju nad on nagu võimelised töötama. See on meeletu,” ütles Veemoto Liidu peasekretär.

“Ühe trenni jooksul võidi läbida sada ringi, mis oli, ütleme nii, täiesti uus tase, et sellist asja varem ei tehtud. Aga sealt tulebki see, et sa tunnetad seda paati. Sa tunnetad seda paati igas sõiduolukorras,” lisas Kuus.

Vormelipaadi karbonist kere on kerge ja vastupidav, selle kokpit aga eriti tugev, et suurtel kiirustel ja metsikutena näivate pööretega võistlustel õnnetustele vastu pidada.

Veemoto ei ole üldsegi odav lõbu

“Kui paat keerab vasakule, siis vesi käib selle propelleriga kaasa, see teeb ka vasakule keeramise kergemaks. Aga kui paat hakkab keerama paremale, siis vesi tuleb ja tekitab selle efekti, kus ta tõstab paadi tagumise otsa üles ja raskendab kõvasti seda keeramist ja muutub ka see, kui palju mootorit peab trimmima ja kui palju peab muutma lifti asendajaid. Tänu sellele, et propeller võitleb nagu justkui vastu sellele keeramisele,” selgitas Arand oma vormeli toimimist.

“See parempööre meie jaoks keerukas ja ebakindel manööver, lihtsalt selle jaoks peab kõik hästi õigesti tegema, et see õigesti välja tuleks,” ütles ta.

Sõitja on kokpitis põhjalikult kinnitatud, lisaks on Arand üks neist vormeliässadest, kes kasutab sõidu ajal ka hapnikumaski, juhuks kui õnnetus peaks juhtuma ja paat veega täituma.

Paadi sisemus on sõitja järgi millimeetrise täpsusega paika timmitud, selle kaal koos sõitjaga peab jääma 550 kilogrammi piiresse. Paat, mida Stefan “Pealtnägijale” demonstreerib, on tema vormel-2 sõiduriist. Suuresti samasugune näeb välja vormel-1 paat, mis on juba merekonteineriga Indoneesia poole teel.

Peamine vahe on, et mootor on kuninglikus klassis võimsam ja kiirusedki pole isegi vormel-2 sarjaga võrreldavad. “Vormel-2 oligi siis tegelikult hästi suur hüpe, alguses esimesed korrad ikka mõtlesin, et ma ei tea, kuidas ma sellega ära harjun või kas ma sellega üldse kunagi ära harjun,” ütles Arand.

Kuigi Stefan on vormelimaailma kõrgeimas tipus, tuleb temal ja ta toetajatel endal suuresti kõik kinni maksta – alates remondi- ja sõidukuludest, lõpetades toitlustusega. Et tegemist pole odava spordialaga, näitab, et üksi paadi hind ületab 200 000 eurot.

“Eks järgmine samm olekski see, et kui keegi… Loodetavasti seesama tiim ütleks, et kuule, et tulge sõitke täiesti ilma rahata ja siis järgmine asi oleks ikkagi palka hakata saama. Eks see lõppeesmärk selline on, aga eks näis, kuidas, kuidas või kunas seal tuleb,” ütles sportlane.

Endine treener: ta ei ole enne rahul, kui on esimene

Väiksemates sarjades võidult võidule sammunud Stefan ja tema toetajad annavad aru, et ülejärgmise nädalavahetuse Indoneesia etapiga algaval ja kokku kaheksast etapist koosneval vormel-1 MM-hooajal samasugust edu kohe loota ei ole. Küll aga seab noormees endale kõrgeid sihte tulevikuks.

Aaslav-Kaasik ütles, et ootab võitusid. “Aga realistlikult, kindlasti on tohutult raske alustada seda klassi nii kuivalt, nagu ta praegu seda alustab. See kiiruste vahe on juba nii suur, ka vormel-2 [sarjaga] võrreldes,” ütles varasem treener. “Seal kõik asjad muutuvad, selle kiiruse juures on juba ka kümme kilomeetrit suurem kiirus väga suur vahe, rääkimata kolmekümnest, mis praegu tuleb juurde.”

Noorsportlane ütles, et meeskonna poolt on antud juhised esimesi kogemusi nautida. “Mulle on öeldud, et proovi ise seda algselt ikkagi nautida ja proovi mitte nii palju mõelda selle tulemuse peale,” ütles Arand.

“Palju tähtsam oleks see, et ma kohaneksin selle paadiga, saaksin sellest aru ja hakkaksin nii-öelda samm-sammu haaval järjest tulemust parandama, kui see, et proovida kohe minna midagi tõestama, mingit tulemust panema ja siis üle kuudi keerata ja paat ära lõhkuda ja ennast ära lõhkuda ja siis veel enesekindlust kaotada,” jätkas ta.

“Eks me oleme endale selles suhtes mingil määral tunnistanud seda, et esimesed üks-kaks etappi lähevad kindlasti selleks, et paadiga ikkagi sina peale saada,” sõnas vormel-1 piloot.

Aaslav-Kaasik näeb aga endisest treenitavast läbi. “Loomulikult – kui ta ise rahul on oma tulemusega, siis on ju kõik hästi. Aga ma arvan, et ta ei ole enne rahul, kui ta on esimene,” sõnas ta.

Algselt pidi hooaja avaetapp toimuma veebruari viimasel nädalalõpul, aga nüüd lükati seda edasi. Praeguse plaani kohaselt peaks Arand F1 sarjas debüteerima 1.-3. märtsil Indoneesias.

Kokkuvõttes võib öelda, et Arandi tee veemoto eliittasemele on olnud täis pühendumist, tööd ja visadust. Tema unistuste täitumine on suurepärane näide sellest, et järjekindlus ja sihikindlus viivad alati eesmärkideni. Tema sõnad annavad lootust ka teistele, kes võivad unistada veemoto eliittasemele jõudmisest. Arand on tõestanud, et Eestis on võimalik saavutada suuri asju ning tema edu inspireerib kindlasti paljusid noori sportlasi. Ootame põnevusega, milliseid saavutusi ja unistuste täitumisi toob Arand tulevikus veel endaga kaasa.