Valitsuse eestikeelse hariduse erandikomisjon ilmselt ühtegi erandit ei tee | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Valitsuse eestikeelse hariduse erandikomisjon on viimasel ajal olnud tugevas tähelepanu keskmes, kuna on teatanud, et ei kavatse teha ühtegi erandit eestikeelse hariduse nõudele. See otsus on tekitanud suurt vastukaja ja poleemikat üle terve riigi. Eestikeelne haridus on olnud oluline osa Eesti kultuurist ja identiteedist ning selle teema üle arutlemine on meie ühiskonnas väga oluline. Tänu sellele otsusele on tekkinud palju küsimusi ja arutelusid, mis mõjutavad peaaegu kõiki eestlasi. Loodame, et saate selle teemaga lähemalt tutvuda ja mõista meie riigi olukorda paremini.

Kuna seadus seda nõuab, loob valitsus komisjoni, mis peab hindama, kas mõnda esimest või neljandat klassis tohib ka pärast 1. septembrit vene keeles õpetada. Ministeeriumi kinnitusel pole plaanis kellelegi erandit teha.

Kui riigikogu eestikeelsele haridusele ülemineku seadusesse kirjutas, lisas ta sinna igaks juhuks võimaluse erandeid teha. Õige pea loobki valitsus komisjoni, kuhu hätta jäänud valdade-linnade volikogud oma taotlusi võivad saata.

Luba jätkata osaliselt venekeelse õppega saavad omavalitsused küsida konkreetsete klasside kaupa, mitte terve kooli jaoks korraga. Avalduste esitamiseks on aega 31. märtsini. “Sellist ühtset blanketti ei ole. Pigem ootame sisulist põhjendust,” sõnas haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Reedel avaldatud eelnõu järgi juhib komisjoni haridusminister. Veel kuuluvad sinna kultuuriminister, regionaalminister, nende kolme ministeeriumi tippametnikud ning Eesti keelenõukogu ja integratsiooni sihtasusutuse esindajad. Hiljemalt mai lõpuks peab valitsus komisjoni otsuse najal otsused tegema.

Põhjus saab olla vaid õpetajate puudus

“Küll aga on täna selge see, et neid erandeid ei ole plaanis selliselt anda,” sõnas Dubalazov ning selgitas, et erandi andmist õigustaks ainult eesti keelt oskavate õpetajate puudus.

“Meil on täna omavalitsustega kontakt ülemineku osas tihe ja omavalitsuste sõnul on need õpetajad olemas, et esimesed ja neljandad klassid ilusti eesti keelt kõrgtasemel oskavate õpetajatega ära varustada,” ütles Dubalazov. “Nii et siin sellist sisulist põhjendatust erandite andmiseks ei oska hetkel absoluutselt näha.”

Sestap ei oska ministeerium ka ennustada, kas ja kui palju avaldusi komisjon üldse saab. “Komisjon tuleb teha, sest seaduses on see võimalus loodud. Küll aga neid erandeid tõenäoliselt sealt tulema ei hakka,” kordas Dubalazov.

Komisjon jääb alles kogu reformi ajaks. Ka mitmed omavalitsused on märku andnud, et suuremad raskused ootavad ees edaspidi, siis, kui eestikeelseid õpetajaid läheb tarvis rohkematesse klassidesse.

“Aga kui me vaatame ka õpetajate keeleõppe numbreid täna, siis me liigume selles võtmes, et neid erandeid pole vaja ka tulevikus, ei kahe ega kolme aasta pärast anda,” sõnas Dubalazov.

Osa HEV-õpilastest saab kodukeeles jätkata

Seaduse hoopis teise paragrahvi järgi võivad venekeelse õppega jätkata osad erivajadustega õpilased. Selle jaoks pole valitsuskomisjoni heakskiitu tarvis, piisab omavalitsuse otsusest.

“Ja seal on ka väga selgelt mõeldud neid õpilasi, kellele on määratud toimetuleku õppekava või hooldusõppe õppekava,” täpsustas Dubalazov.

Seaduse järgi saavad omavalitsused valitsuselt erandit küsida ainult põhikooliklasside tarbeks. Samas tuleb eestikeelsele haridusele üle minna ka lasteaedades, mille tarbeks mingit erandimehhanismi ei ole.

Dubalazov usub, et omavalitsused saavad ka sellel rindel toime. “Teatud kohtades tõenäoliselt mõni omavalitsus peab mõnes lasteaias rakendama kahe õpetaja ja ühe abiõpetaja süsteemi asemel ühe õpetaja ja kahe abi süsteemi,” märkis Dubalazov. “Aga kõik on öelnud, et kõik rühmad on võimalik 1. sepitembril eesti keelt kõrgtasemel valdavate õpetajatega tööle panna.”

Kokkuvõttes näib, et Valitsuse eestikeelse hariduse erandikomisjon ei kavatse teha mingeid erandeid. See võib tekitada pettumust mõnes kogukonnas, kes soovivad haridussüsteemis paindlikkust. Siiski on oluline meeles pidada, et keelel on oluline roll riigi identiteedis ja ühtsuses. Sellegipoolest tuleks leida tasakaal keeleõppe ja kultuurilise mitmekesisuse vahel, et kõik lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Sellele küsimusele peaksid pühenduma nii valitsus kui ka kogukonnad, et tagada kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks.