Valitsus otsib lahendust jagamata euroraha lihtsamaks väljamaksmiseks | Majandus

Tervist, head inimesed! Valitsus on viimasel ajal töötanud selle nimel, et leida lahendus, kuidas teha jagamata euroraha lihtsamaks ja kiiremaks väljamaksmiseks. See on osa suuremast püüdlusest parandada majanduslikke tingimusi Eestis. Tänu nendele jõupingutustele on oodata, et ettevõtjad ja organisatsioonid saavad tulevikus kiiremini ja tõhusamalt euroraha kasutada. See omakorda peaks tooma kaasa majanduskasvu ja parema elukvaliteedi meie riigis. Uued meetmed ja muudatused on samm õiges suunas ning loodame, et need aitavad kaasa meie riigi edenemisele.

Eestis investeeringuteks ette nähtud Euroopa Liidu toetustest kasutati eelmisel aastal ära umbes 60 protsenti ja majandusminister Tiit Riisalo sõnul analüüsitakse nüüd, kas raha jagamiseks kehtestatud nõuded on liiga ranged. Valitsus arutab küsimust järgmisel nädalal.

Peaminister Kaja Kallas ütles jaanuari alguses valitsuse pressikonverentsil, et mullu investeeringuteks mõeldud Euroopa rahast kasutati ära vaid umbes 60 protsenti, kuid oleks tarvis, et ülejäänud summagi kiiresti Eesti majandusse jõuaks.

Tiit Riisalo rääkis ERR-ile, et valitsus võtab selle teema arutlusele järgmisel nädalal ning praegu analüüsitakse, kuidas olukorda parandada. Tema sõnul on mõistlik vaadata üle meetmemäärused ja muuta neid nii, et tulemus oleks optimaalne. 

“Lihtsaim oleks öelda, et rahakott on siin ja kes esimesena kohale jõuab, tulgu ja võtku, aga tahame saavutada mingit eesmärki,” sõnas ta.

Riisalo sõnul on majandusministeeriumi vaatest suur probleem tootlikkus, mis jääb Eestis märkimisväärselt alla Euroopa Liidu keskmise.

“Eesmärk on jõuda 2035. aastaks 110 protsendini EL-i keskmisest tootlikkusest. See on oluline, sest tootlikkus genereerib suurema lisandvärtuse, millest tuleb kasum, mida maksustatakse. Hästi palju on fookus sellel, et toetada ettevõtlusmeetmetega, et lisandväärtus tõuseks,” selgitas ta. “Küsimus on õige tasakaalupunkti leidmises.”

Riisalo lisas, et raha jagamise tingimusi üritatakse alati ranguse ja leebuse skaalal kraadida, et saavutada maksimaalset efekti.

Tema sõnul on struktuurifondide raha kasutamisel alati kaks poolt. Üheks näiteks on õiglase ülemineku fond, millest eraldatava raha eesmärk peaks olema toetada neid ettevõtteid, kes asuvad kliimaneutraalsusele üleminekuga kõige enam pihtasaanud piirkondades ehk Eesti puhul Ida-Virumaal.

“Lihtne oleks raha Tallinnas, Harjumaal või Tartu linnas viia nendeni, kellel sellega on midagi tarka peale hakata, aga see on sihitud meede. Nagu teame, on olnud vahepeal mitu kriisi, mis teevad oma korrektuure ja näiteks õiglase ülemineku fondi reegleid tegime eelmise aasta lõpus oluliselt leebemaks,” sõnas ta.

Samasugune pilt on tema sõnul plaanis ette võtta ka muudes asjades, tegemaks kindlaks, kuidas on toetuste realiseerimine käinud ja kas kuskil on võimalik muudatusi teha.

Kokkuvõttes on selge, et Eesti valitsus on aktiivselt otsinud lahendusi, kuidas muuta jagamata euroraha lihtsamini kättesaadavaks. On oluline, et vahendid jõuaksid sihtgrupini kiiresti ja tõhusalt, et toetada majandusarengut ja aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Eeldatavasti toob uus süsteem kaasa suurema läbipaistvuse ja vähem bürokraatiat, mis parandab oluliselt rahastuse kasutamist ja tulemuste nähtavust. Loodame, et uued meetmed toovad kaasa positiivseid muutusi ja aitavad kaasa majanduslikule stabiilsusele.