Valitsus jõudis pärast vaidlusi konkurentsimenetluse trahvides kokkuleppele | Eesti

Täna teatas Eesti valitsus, et on lõpuks jõudnud kokkuleppele pärast pikki vaidlusi seoses konkurentsimenetluse trahvidega. See samm on oluline mitte ainult valitsuse ja ettevõtete jaoks, vaid kogu riigi jaoks, kuna see mõjutab Eesti majandust ja ärikeskkonda. Selle kokkuleppe tulemusel on loodetavasti võimalik luua õiglane ja võrdne konkurents keskkond ning edendada majanduskasvu. See sündmus on kindlasti oluline kogu riigile ning mõjutab otseselt kõiki Eesti elanikke.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse Eesti õigusesse uus konkurentsijärelevalvemenetlus ja antakse konkurentsiametile paremad võimalused konkurentsialaste rikkumiste tuvastamiseks ning keelatud teo toimepanijate vastutusele võtmiseks. Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on koalitsiooni osapooled jõudnud eelnõuga kompromissini, et trahvi määramise antakse õigus kohtule.

“Muudatusega kaitseme tarbijaid ja ausaid ettevõtjaid nende eest, kes turgu tahtlikult moonutavad. Tavatarbijale avaldub see peamiselt madalamate hindade, kvaliteetsemate toodete ja teenuste ning laiema sortimendi näol,” selgitas muudatuse eesmärki justiitsminister Kalle Laanet. 

Uus konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama seni konkurentsireeglite rikkumisel rakendatud nelja erinevat menetlust järelevalvest kriminaalmenetluseni. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõttele või ettevõtete ühendusele kaasneda senisest heidutavam trahv, mille suurus võib olla kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.

Laaneti sõnul on koalitsiooni osapooled jõudnud eelnõuga kompromissini, et ECN+ direktiivi ülevõtmiseks antakse trahvi määramise õigus kohtule. “Eelnõu on nüüd üle antud riigikogule, kus saab jätkata arutelusid,” märkis justiitsminister. 

“On väga oluline, et terves Euroopa Liidus oleks ühtsetel alustel ja sarnases menetluses toimiv konkurentsijärelevalve ning meil oleks suurem võimekus tuvastada konkurentsireeglite rikkumisi. Kindlasti ei ole eesmärk hakata automaatselt kõiki trahvima, vaid selle vajadus selgub õigusriigile kohaselt menetluse käigus,” sõnas Laanet.

Ta lisas, et ennekõike võiks olla sellel aga heidutav mõju, et ettevõtted ei kaaluks selliste rikkumiste toime panemist. “Millisel moel erinevatele rikkumistele tulevikus reageeritakse, sõltub aga muu hulgas rikkumise raskusest, rikkuja koostööst konkurentsiametiga ja tema valmidusest probleem lahendada,” ütles Laanet.

Kokkuvõttes on oluline, et valitsus suutis pärast pikki vaidlusi jõuda kokkuleppele konkurentsimenetluse trahvides. See näitab valitsuse võimet lahendada keerulisi küsimusi ja tagada õiglane ja tasakaalustatud õigusruum ettevõtetele. Tähtis on ka see, et kokkulepe tagab tulevikus selge raamistiku ja ennetab sarnaseid vaidlusi. Loodame, et see kokkulepe viib kaasa suurema läbipaistvuse ja õigluse ettevõtluskeskkonnas ning julgustab ettevõtjaid järgima konkurentsi reegleid.