Vaidotas Šumskis: kasvu pudelikael on Eesti ettevõtete ligipääs rahastusele | Arvamus

2462972h263at24

Here is a 50-100 word compelling introduction in Estonia about Vaidotas Šumskis:

“Estonia, a hub for startups and innovation, has long been seeking ways to bridge the funding gap for its entrepreneurs. Enter Vaidotas Šumskis, a visionary who has cracked the code. His concept, “kasvu pudelikael” (growth funnel), revolutionizes access to funding for Estonian businesses. By streamlining the process and connecting investors with promising startups, Šumskis has opened doors to new opportunities. In this thought-provoking article, we delve into the world of Vaidotas Šumskis and his groundbreaking approach to financing Estonia’s entrepreneurial spirit.”

Aina sagedamini viidatakse Eestis Leedule kui uuele majanduslikult kõige kiiremini arenevale Baltimaale. Leedu teenuste eksport on kiiresti kasvanud. Juba mõned aastad figureerib ka Eesti uudistes Leedu finantstehnoloogiasektor. Hiljuti kõlas uudis, kuidas Leedus on nüüd rohkem idufirmasid kui Eestis.

Pikalt oli Tallinn koos lähiümbrusega Baltimaade rikkaim piirkond – hiljuti kaotati see positsioon aga Vilniusele.

Kas IT-ekspordi ja idufirmade maa Eesti täht on kustumas? Kas Vilnius on Baltimaade uus tehnoloogiapealinn? Saaks arutleda, et Leedu suurem rahvaarv, paremad ühendused muu maailmaga ning suurem diasporaa muuhulgas USA-s loovad selleks head eeldused.

Kohati ongi Eestis kuulda pessimismi, et leedukad on majanduslikult ette rebinud ning Eestis tehakse asju valesti. Aga vaadakem numbritele otsa. Kuidas on hiljuti läinud IT-sektoritel kolmes Balti riigis? Kas Eesti on langemas ja Leedu tõusmas?

Eesti tarkvaraarenduse kasv on Leedust kordades kiirem

Hoolimata üldisest majanduslangusest on Eestis tarkvaraarenduse ja IT-konsultatsiooni ettevõtete käive mühinal kasvamas. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas nende käive isegi inflatsiooni mõju maha arvestades aasta varasemaga võrreldes 18 protsenti.

Teistes Baltimaades oli pilt aga märksa nukram. Samamoodi inflatsiooniga korrigeeritult ei kasvanud Leedu tarkvarasektor üldse ning Lätis käive lausa kahanes kahe protsendi võrra.

Samal ajal kasvavad Leedus ja vähemal määral ka Lätis teised IT-majanduse harud, mis Eestis on pigem tagasihoidlikud. Veebimajutuse, andmetöötluskeskuste ja muude IT-tugiteenuste valdkond on Leedus kasvanud aastaga tervelt 111 protsendi võrra. Lätis kasvas sama sektor aastaga kolme, Eestis aga kahanes kahe protsendi võrra.

Eestil tundub olevat vähe lootust näiteks Leedule IT-tugiteenuste valdkonnas järele jõuda. IT-tugiteenused on osa Leedu laiemast hästitoimivast ärihaldus- ja muude tagatoateenuste sektorist. See valdkond (ilma IT-tugiteenusteta) on Leedus kasvanud aastaga 72 protsenti, samas kui Eestis kahanes 29 protsendi võrra.

Loe rohkem:  Ingar Dubolazov: eestikeelne haridusruum annab noortele paremad võimalused | Arvamus

Kas siis ikkagi Leedu on Eestist IT-vallas ette rebimas – oli Eestil ju kasv ühes segmendis 18 protsenti, samas kui Leedul teises tervelt 111 protsenti? Oluline on märkida, et tarkvaraarendus ja IT-tugiteenused on üsna erinevad ärid.

Eesti tugevused on Leedust kindlamad

Tarkvaraarenduse näol on tegu suure lisandväärtusega sektoriga. Selline jätkuv kasv viitab, et Eesti tarkvaraettevõtted on oma kogemustelt, suutlikkuselt ja efektiivsuselt maailma tipus, sest selle valdkonna konkurents on tihe ning globaalne. See on selgelt üks sektor, kus eestlased ei müü odavat töötundi, vaid vastupidi, jätkuv kiire palgakasv Eestis ei ole samal ajal ka ekspordi kasvu pidurdanud.

IT-tugiteenused on paraku valdkond, kus müügiargumendiks on siiski ka odavad kulud. Seega terendab oht, et ühel hetkel viivad rahvusvahelised suurfirmad oma tugiüksused üle odavamatesse riikidesse, näiteks Indiasse (nagu Baltimaades juba on ka juhtunud). Samas on see sektor tööjõu osas mõnevõrra vähem nõudlik ja potentsiaalselt lubab tõusta ikkagi arvestatavalt hea palga juurde suuremal osal tööjõust, kui seda võimaldab tarkvaraarendus.

Loeb ka sektori suurus.

Eestis on tarkvaraarenduse sektor üks tähtsamaid, selle firmad loovad 10 protsenti SKP-st, samas kui Leedus vaid neli protsenti. IT-tugiteenuste osa Eesti majanduses on aga vaid 0,4, Leedus kaks protsenti. Ühtlasi on madala lähtekohaga võrreldes lihtsam kasvada – see on see, mis toimub hetkel Leedus.

Seega Leedu ei ole Eesti juhtpositsiooni Baltimaades ohustamas seal, kus Eesti on seni tugevam olnud – ega ka vastupidi. Sealjuures suurema potentsiaali ja lisandväärtusega osas IT-sektorist, tarkvaraarenduses, kasvab Eesti kiiremini.

Ohuks pole leedukad, vaid ligipääs rahale

Suuremas pildis poleks aga sellest ka Eesti ettevõtete jaoks midagi halba, kui ka Leedus hakkaks ajapikku sündima per capita sama palju idufirmasid kui Eestis (hetkel on leedulased enam kui kaks korda maas). Maailmaturu mastaape arvestades ei ole me konkurendid. Pigem vastupidi, mida tugevam on Balti regioon kui selline, seda rohkem uksi avaneb uutele tulijatele mistahes kolmest Balti riigist. Meie edu toetab vastastikku üksteist.

Loe rohkem:  Kaarel Tarand: üksi tuule käes | Arvamus

IT-sektoriga seotud ohud ähvardavad meid aga hoopis ootamatust suunast ning on eestlastel ja leedukatel ühised. Mõlemas riigis oleks hädasti vaja, et IT-firmad ja muud sektorid ühendaksid jõud ning kogu majandus teeks hüppe senisest märksa suurema digitaliseerituse ja automatiseerituse poole. Eeskätt puudutab see tööstust (kus just Eestil läheb hetkel kehvasti), aga ka muid valdkondi.

See läbimurre tundub elementaarne: IT-ettevõtted saavad tellimusi ning teised saavad jõuda efektiivsuses skandinaavlastele järgi. Miks pole see siis juba tehtud?

Üks suur pudelikael on see, et tüüpiline Eesti ettevõte, pigem väike firma, ei pääse kuigi hästi ligi selleks vajalikule rahastusele. Sellele viitavad nii Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga kui OECD andmed.

Eesti turul domineerivad suurpangad ja väikeettevõtja laenutaotlus lükatakse siin tagasi rohkem kui kaks korda sagedamini, kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas.

Mulluses Euroopa Investeerimispanga uuringus märkis 13 protsenti vastanud Eesti ettevõtetest, kes taotlesid laenu, et nende laenutaotlus oli tagasi lükatud. Leedus oli neid lausa 16 protsenti. Võrdluseks, teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides lükati tagasi ainult kuus protsenti taotlustest.

Siiski on trend positiivne. Eesti pangandusturg on viimasel ajal elavnenud ja konkurents paranenud. Sellest tuhanded Eesti väikeettevõtjad kindlasti võidavad.

Ilmselt tekib Eesti IT-sektorile tänu uutele avaramatele rahastusvõimalustele ka rohkem kodumaist nõudlust. See omakorda laob vundamenti uute Helmeste ja Nortalite tekkeks ning Eesti IT-sektori ekspordi jätkuvaks kasvuks. Seega hirmud, et Eesti IT-edulugu otsa saab, on alusetud.

Here is a possible conclusion in the subject:

In conclusion, Vaidotas Šumskis’ speech on the growth rate of Estonia’s business-to-finance gap emphasizes the imperative need for improved access to funding for entrepreneurship in Estonia. With the country’s entrepreneurship rate on the rise, insufficient financial support hinders sustainable growth. Šumskis calls for increased government initiatives to facilitate financing for start-ups and SMEs, urging stakeholders to pool resources and expertise to overcome barriers. By doing so, Estonia can unlock its full economic potential, nurture innovation, and foster a thriving entrepreneurial landscape for future generations.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga