Vabariiklaste Rahvuskomitee juht astub Trumpi survel tagasi | Välismaa

Estonia is in shock as the leader of the Republic Party National Committee succumbs to pressure from President Trump and resigns. This move comes amidst widespread speculation and controversy, leaving the country divided and uncertain about the future. The sudden resignation has sparked fierce debates and discussions across the nation, with many questioning the motives behind the decision. As Estonia grapples with this unexpected turn of events, all eyes are on what lies ahead for the political landscape in the wake of this high-profile departure.

USA Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) juht Ronna McDaniel astub tagasi 8. märtsil pärast seda, kui erakonna eeldatav presidendikandidaat Donald Trump survestas McDanieli ametist lahkuma. RNC juhi otsus võimaldab Trumpil paigutada organisatsiooni etteotsa endale lojaalsed inimesed, kaasa arvatud oma minia Lara Trump.

“RNC on ajalooliselt läbinud muutusi pärast presidendikandidaadi nime selgumist ning olen alati plaaninud seda traditsiooni austada. Olen pühendunud Valga Maja tagasi võitmisele ning vabariiklaste valimisele kõikidel võimutasanditel novembris,” kirjutas oma tagasiastumiskirjas McDaniel.

Alates 2017. aastat RNC eesotsas olnud McDaniel on sattunud kriitika alla seoses organisatsiooni kehvade annetusnumbritega, mis jäävad Demokraatide Rahvuskomiteele (DNC) tunduvalt alla. Samuti on teda süüdistatud vabariiklastele pettumust valmistanud hiljutistes valimistulemustes, kirjutab Bloomberg.

Donald Trump on juba avaldanud toetust oma minia Lara Trumpi ja vabariiklaste Põhja-Carolina juhi Michael Whatley valimisele RNC uuteks kaasjuhtideks. Lisaks mõlgutab Trump avalikult ideed, et tema valimkampaania praegune peanõunik Chris LaCivita ja tema endine Valge Maja nõunik Kellyanne Conway võiks samuti kuuluda RNC juhtkonda.

Kuna Trumpi väljapakutud kandidaatide heakskiitmist peetakse kõigest formaalsuseks, toob McDanieli tagasiastumine kaasa RNC ülemineku Trumpi valimiskampaania täieliku kontrolli alla.

RNC on suutnud koguda 87 miljonit dollarit eelmisel aastal ning pärast kulutuste maha arvestamist jäi vabariiklaste põhiorganisatsioonil ainult kaheksa miljonit järele. See-eest kogus DNC aastaga 120 miljonit dollarit ja sel on jäänud järele 20 miljonit dollarit.

Ka Trumpi valimiskampaania rahaline seis on kehvem kui demokraadist presidendi Joe Bideni valimiskampaania oma. Kui Trumpi kampaanial jäi eelmise aasta lõpus 33 miljonit dollarit, siis Biden on kogunud koostöös DNC-ga jaanuari lõpuks 130 miljoni dollarise kampaaniafondi.

Rahalised probleemid võivad kahjustada vabariiklaste väljavaateid novembris peetavatel USA üldvalimistel. Bloomberg kirjutab, et Trumpi valimiskampaania jääb aasta keskpaigaks likviidsetest vahenditest ilma, mida saaks kasutada kohtuprotsessidega kaasnevate kulude katmiseks.

Trump on kulutanud suure osa oma kampaaniarahast just kohtuvaidlustega seotud kuludeks. Väljaanne prognoosib, et raha otsa saamine survestab Trumpi kasutama RNC vahendeid või uusi annetusi just kohtukuludeks, mitte valimiskampaaniaks.

Kuigi Vabariiklaste Rahvuskomitee juhi tagasiastumine Trumpi survel on murettekitav areng, näitab see kahjuks selgelt, kuidas USA poliitiline maastik on muutunud tugevalt polariseerituks ja kaotanud oma sõltumatuse. See näitab ka seda, kui suurt mõju omab president oma partei juhtimisel ning kuidas tema otsused võivad mõjutada kogu riigi poliitikat. See paneb paljusid mõtlema demokraatia tugevusest ja vastupidavusest ning vajadusest kaitsta institutsioone ja põhiväärtusi. Eesti peaks olema valvas ja hoidma oma poliitilist süsteemi sõltumatus ja demokraatlik.