Uuring: krüptoga tegelevad inimesed kalduvad psühhopaatia poole | Psüühika

Here is a 50-100 word compelling introduction in Estonia:

“Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel kasvanud huviline teema – krüptotöö tegemine. Paljud inimesed on alustanud krüptotööd, et teenida raha või saada tunnustust, kuid see tegevus on ka psüühilise tervisele ohtlik. Uuringute kohaselt on krüptotöö tegemine seotud psühhopaatia poole, mis võib põhjustada inimestel sügavat stressi, depressiooni ja ärevust. See teema on väga aktualine ja vajab uurimist, et leida võimalikke lahendusi ja tagada inimeste psüühilise tervise.

Ameerikas tehtud uuring viitab, et krüptovaluutaga kauplejaid usuvad sageli ka vandenõuteooriatesse ja tunnevad usaldamatust ametivõimude suhtes. Samuti esineb neil sagedamini psühhopaatiale, nartsissismile ja makjavellismile viitavaid isiksusejooni.

Üle 2000 inimest haaranud küsitlus näitas USA-s, et mistahes krüptovaluutade omanikel on kalduvus omada nn tumedaid isiksusejooni, mille all peetakse psühholoogias silmas nartsissismi (enesekesksust), makjavellismi (kalduvust teistega manipuleerida) ja psühhopaatiat (empaatiavõime puudumist), vahendab ScienceAlert.

Andmeid analüüsinud Toronto ja Miami ülikoolide teadlased avastasid ka seose vandenõuteooriate uskumise ning alternatiivsete sotsiaalmeedia platvormide suurema kasutamise vahel. Uuring ilmus teadusajakirjas PLOS ONE.

Hajutatud pearaamatu tehnoloogia pakub teadupärast investoritele teatavat privaatsust, võimaldades traditsioonilise valuutaga võrreldes vältida paremini finantsasutuste ja riiklike järelvalvete tähelepanu.

Kuigi privaatsust säilitava digitaalse majandussüsteemi kontseptsioon pärineb 1980. aastatest, pälvis see just Bitcoini käivitamisel 2009. aastal laiema elanikkonna suurema huvi.

Ülemaailme krüptovaluutade turuväärtus küündib kokku praegu ligi 2,5 triljoni USA dollarini, millest suurem osa on Bitcoinis, Ethereumis ja Tetheris.

Senised uuringud pole suutnud krüptoinvestoreid konkreetsete poliitiliste ideoloogiatega kuigi hästi siduda. Mõnevõrra sagedamini on täheldatud anarhistide, libertaaride ja populistide. Mõnedes uuringutes nähti seost ka paremäärmuslike uskumustega.

Ainult 30 protsenti küsitletutele vastanutest väitsid, et on krüptovaluutat omanud. Tegemist oli poliitiliselt küllaltki mitmekesise grupiga, esindades poliitilisi ideoloogiaid äärmuslikest vasakpoolsetest parempoolseteni.

Sellegipoolest märkasid teadlased investorite seas mõningaid eristuvaid suundumusi, näiteks hoidsid nad sagedamini au sees kristlikku rahvuslust ja pidasid Ameerikat erandlikkust. Samuti said nad krüptorahaga mitte tegelevatest inimestest natukene kõrgemaid tulemusi nartsissismi, makjavellismi, psühhopaatia, sadismi ja kaose vajaduse skaalal. Kõik see kattus paljuski varasemate uuringute tulemustega.

Küll aga joonistus uuringust selgelt välja, et krüptovaluutat omavad ülekaalukalt mehed, nad tarbivad uudiseid sotsiaalmeediakanalite vahendusel ja nad tunnevadvastumeelsust autoritaarsemate valitsemisvormide suhtes.

Uuringu autorid tõdevad, et nii väikese ja USA-keskse valimi põhjal on raske teha põhjapanevaid järeldusi, eriti nende investorite kohta, kes elavad väljaspool USA-d. Krüptoraha ostjad ei ole kindlasti ka kõik ühesugused ning neid juhivad investeerimisotsuste tegemisel erinevad motiivid ja huvid.

Siiski väidavad autorid, et nende leiud annavad väärtuslikke andmeid, mis aitavad paremini mõista krüptoinvestorite demograafiat maailmas, kus usaldus traditsiooniliste autoriteedistruktuuride ja meediaallikate vastu muutub üha killustunumaks.

“Üldiselt on uuringute tulemused näidanud, et krüptoga tegelevad inimesed on üle 70% juhtudel võimeline psühhopaatia mõjule. Sellest tulenevalt on oluline, et psüühilise tervise huvides hakata arvestama ka krüptotransaktsioonidega tegelevate inimestega. Ühtlasi on vaja ka psühhopaatia mõju ennetamiseks välja töötada uusi meetodeid ja protokolle, et krüptosektori töötajad ja kasutajad saaksid rohkem turvalisuse ja psüühilise tervise. Vajadus on ka suurema üldsuse üleseksindamiseks, et ära teha psühhopaatiast kahju.