USA: Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal | Välismaa

1706085321 2227482h196bt24

Tere tulemast Eestisse! USA ja Ukraina vaheline lennukitehing on tekitanud suurt elevust üle maailma, ja ka siin, Eestis. Ukrainale antakse esimesed F-16 lennukid juba sel aastal ning see samm on tugevdanud nende kaitsevõimet ja julgeolekut. USA toetus Ukrainale on oluline ka meie regiooni jaoks, luues stabiilsust ja kindlustunnet. See uudis tõotab kaasa tuua märkimisväärseid muutusi rahvusvahelisel tasandil ning jälgime põnevusega, kuidas see mõjutab meie piirkonda.

Oluline kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 10.29:

– USA: Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal;

– Pentagon: USA ei saa remontida Ukraina sõjatehnikat ilma kongressi rahastusotsuseta;

– Ukraina peastaap: enim Vene rünnakuid toimub Avdijivka ja Marjinka suunal;

– Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

– Belgia toetab Ukrainat külmutatud Vene varadest saadud tuludega;

– Kuleba: lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona;

– Kanada teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale

– Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega;

– Zelenski: Vene rünnakutes hukkus 18 ja sai viga 130 inimest;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit ja 61 suurtükisüsteemi.

USA: Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal

Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal, lisaks tarnitakse ka varuosad, teatas USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Celeste A. Wallander.

“Me töötame koalitsioonina F-16 programmi kallal ning pingutame tagamaks, et Ukraina F-16 programmil oleks esialgne operatiivne valmidus 2024. aastal,” ütles ta.

Wallander lisas, et programm hõlmab lendurite ettevalmistust, mehhaanikute koolitamist, varuosi ning lennukite relvastust.

Pentagon: USA ei saa remontida Ukraina sõjatehnikat ilma kongressi rahastusotsuseta

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Patrick S. Ryder teatas teisipäeval, et USA ei saa isegi remontida juba Ukrainale saadetud relvastust enne, kui USA kongress kiidab heaks uue abipaketi Ukrainale.

“Ilma täiendava rahastuseta ei saa me tarnida süsteeme ja varustust keskpikkade ja pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks, samuti ei saa me aidata neil [ukrainlastel] hoida töökorras juba tarnitud süsteeme,” vahendas Ryderi sõnu Ukrainska Pravda.

Lisaks ütles Ryder, et Pentagon ei saa anda Ukrainale ka relvi oma varudest ilma rahastuseta ning see segab Ukraina kõige pakilisemate vajaduste rahuldamist, mille seas on laskemoon, tankitõrjevahendid ja õhutõrjeraketid.

Ryder lubas, et USA kaitseministeerium jätkab koostööd kongressiga ning see kutsub saadikuid üles võtma võimalikult kiiresti vastu otsuse Ukraina abistamise lisarahastuseks.

Ukraina peastaap: enim Vene rünnakuid toimub Avdijivka ja Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 56 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Enim rünnakuid leidis aset Avdijivka ja Marjinka suunal, mõlema linna ümbruses ründasid Vene väed 16 korda. Ukrainska Pravda märkis, et Vene vägede aktiivsus Marjinka suunal tõusis. Marjinka asub Donetski linna lähedal ning linn on Vene rünnakutes sisuliselt hävinud.

Loe rohkem:  Eesti ja Läti kutsusid välja Venemaa asjuri | Välismaa

Lõmani suunal toimus kuus, Zaporižžja suunal neli ja Bahmuti suunal kolm Vene rünnakut. Kupjanski suunal toimus üks Vene okupatsioonivägede rünnak.

Lisaks ründasid Vene väed seitse korda Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal. Ukraina kaitsjad suutsid tõrjuda kõik Vene rünnakud ning säilitada oma sillapead.

Kokku tegi Venemaa ööpäeva jooksul 48 raketi- ja 112 õhurünnakut ning tulistas 73 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ning Ukraina asulate pihta.

Ukraina peastaabi sõnul sai viimase ööpäeva Vene rünnakutes kahjustada üle 200 tsiviiltaristu üksust Kiievis, Kiievi oblastis, Harkivis ja Pavlohardis. On hukkunuid ja vigastatuid tsiviilisikuid.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 10 Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kaks õhutõrjeraketisüsteemi ning ühte Vene juhtimispunkti.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kaks õhutõrjesüsteemi, üheksa suurtükki ja ühte Vene elektroonilise sõjapidamise süsteemi.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas viimase ööpäeva jooksul Sumõ oblasti piiriäärseid alasid.

Kokku viisid Vene väed 28 rünnakut ning oblasti asulates kõlas 158 plahvatust.

Rünnaku alla sattus viie Ukraina omavalitsuse territoorium.

Belgia toetab Ukrainat külmutatud Vene varadest saadud tuludega

Belgia annab Ukrainale sõjalist abi 611 miljoni euro ulatuses, mis on saadud külmutatud Vene varade tuludest, teatas teisipäeval meedia viitega kaitseministeeriumile.

Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder lubas seda abi teisipäevases telefonivestluses oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga.

“Vastuseks teisipäevasele päringule kinnitas Dedonderi kantselei 611 miljoni euro suurust summat, selgitades, et tegemist on tuludega, mis on saadud Belgias külmutatud Vene varadest,” edastas ajaleht La Libre Belgique.

Leht märkis, et Belgia minister nimetas seda summat ametlikult esimest korda.

Umerov kinnitas samuti sotsiaalmeedias, et tal oli telefonivestlus Dedonderiga sõjalise abi teemadel. Lisaks arutasid ministrid ka Belgia osalemist Ukraina sõjaväepilootide väljaõppes.

Kuleba: lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona

Lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona ja õhutõrjerakette, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teisipäeval Saksa meedias avaldatud intervjuus.

Venemaa teisipäeval korraldatud rünnakud Kiievile ja Harkivile “näidavad selgelt vajadust tarnida rohkem õhutõrjesüsteeme, samuti rohkem pind-õhk rakette,” ütles Kuleba intervjuus Die Weltile, Bildile, Welt TV-le ja Politicole.

Mis puudutab maasõda, siis “on suurtükiväe laskemoona ebapiisav kogus olnud algusest peale probleemiks”, märkis ta.

Kuleba sõnul peab ta Saksamaa valitsusega endiselt kõnelusi Taurus tiibrakettide saamiseks, kuigi Saksa parlamendi alamkoda hääletas nädal tagasi nende Ukrainale tarnimise vastu.

Ta tõrjus Saksamaal tõstatatud mure, et Ukraina võib kasutada neid rakette Moskva või teiste kohtade ründamiseks Venemaal, öeldes, et neid on vaja Venemaa sõjalise taristu hävitamiseks rindejoone taga, okupeeritud Ukraina aladel.

Loe rohkem:  Saksa majandus langes 2023. aastal | Välismaa

Kuleba andis intervjuu pärast Ukraina abistamise kontaktgrupi ehk Ramsteini formaadi kohtumist.

Kanada teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale

Kanada kaitseminister Bill Blair teatas teisipäeval uuest sõjalise abi paketist Ukrainale kogusummas umbes 20 miljonit Kanada dollarit (13,7 miljonit eurot).

Kanada kaitseministeeriumi teatel sisaldab abipakett muu hulgas 10 mitmeotstarbelist kaatrit ettevõttelt Zodiac Hurricane Technologies. Neid kaatreid saab kasutada otsimis-päästeoperatsioonidel, sõjaväelaste ja varustuse transportimiseks ning jälgimis- ja luuretegevuseks.

Kanada tarnib kaatrid ja õpetab nende meeskonnad välja kevade lõpuks.

Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega

Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega, teatas teisipäeval meedia viitega Saksa kaitseministeeriumile.

Saksa kaitseminister Boris Pistorius lubas Ukrainale kuus mitmeotstarbelist kopterit Sea King Mk41, varuosade komplektid ja meeskondade väljaõppe.

Sea King on usaldusväärne kopter, mis aitab ukrainlasi mitmes valdkonnas – alates luurest Musta mere kohal ja lõpetades sõjaväelaste vedamisega, märkis ta. 

“See on esimene seda laadi Saksa tarne,” ütles Pistorius.

Zelenski: Vene rünnakutes hukkus 18 ja sai viga 130 inimest

Venemaa rünnakutes sai teisipäeval Ukrainas surma vähemalt 18 ja kannatada 130 inimest, teatas president Volodõmõr Zelenski.

Ta hoiatas, et ohvrite arv võib veelgi tõusta, kuna päästetööd veel käivad.

“Kahjuks sai 18 inimest surma,” ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises ja lisas, et haavatuid ja vigastatuid on vähemalt 130.

President märkis, et rängalt sai pihta Harkivi linn ning “hukkunute arv võib tõusta”.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit ja 61 suurtükisüsteemi

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 378 660 (võrdlus eelmise päevaga +840);

– tankid 6227 (+13);

– jalaväe lahingumasinad 11 579 (+31);

– suurtükisüsteemid 9008 (+61);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 971 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 659 (+2);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6998 (+37);

– tiibraketid 1842 (+22);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 005 (+49);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1416 (+7).

Kokkuvõtteks võib öelda, et Ukraina saab juba sel aastal endale esimesed F-16 lennukid ning see on oluline samm nende õhuväe moderniseerimisel. USA ametlikud allikad on kinnitanud, et esimesed lennukid antakse üle juba sel aastal, mis näitab nende pühendumist Ukraina toetamisele. See tugevdab ka USA ja Ukraina suhete olulisust ning võib potentsiaalselt aidata kaasa piirkonna stabiilsusele. Loodame, et uued F-16 lennukid aitavad Ukrainal tugevdada oma julgeolekut ning tagavad nende võimekuse kaitsta end väliskonfliktide eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga