Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on maailmas palju kõneainet pakkunud USA esindajatekoja otsus esitada välisminister Alejandro Mayorkasele ametist tagandamissüüdistus. See otsus on tekitanud palju vastukaja ja pole kahtlust, et see mõjutab oluliselt USA välispoliitikat ning suhteid teiste riikidega, sealhulgas Eestiga. See samm näitab, kui oluline on poliitilise vastutuse küsimus ka maailma suurriikide poliitikas. Jääme huviga jälgima, kuidas see protsess edasi areneb ning milliseid tagajärgi see kaasa toob.
Vabariiklaste juhitav USA esindajatekoda esitas teisipäeval sisejulgeolekuministrile Alejandro Mayorkasele tagandamissüüdistuse pärast kuid kestnud rünnakuid demokraadist ministri vastu seoses migranditulvaga üle lõunapiiri.
Esindajatekoda kinnitas kaks süüdistuspunkti, mille kohaselt Mayorkas “tahtlikult ja süstemaatiliselt keeldus” jõustamast migratsiooniseadust ja “rikkus avalikku usaldust”.
Demokraatide juhitavas senatis tunnistatakse ta aga ilmselt õigeks.
Esindajatekoja esimene katse Mayorkast tagandada ebaõnnestus vaid nädal tagasi.
Alates 1876. aastast pole ükski minister olnud silmitsi tagandamissüüdistustega ning tegemist on esimese korraga, kui ametisolevat ministrit on püütud tagandada. 148 aastat tagasi astus sõjaminister William Belknap tagasi vahetult enne tagandamishääletust.
Piirijulgeolekust on saanud tähtis poliitiline teema 2024. aasta valimistel.
USA lõunapiirile on saabunud rekordarv inimesi, et taotleda asüüli ajal, mida Mayorkas on nimetanud globaalse migratsiooni ajastuks.
Senaatorid võivad anda Mayorkase küsimuse arutamise oma uurimiskomisjonile, millega lükkuks koheste sammude astumine määramata ajaks edasi.
Esindajatekoja demokraatide liider Hakeem Jeffries ütles eelmisel nädalal, et Mayorkase tagandamishääletus oli vabariiklaste katse külvata “kaost ja segadust”.
Biden kritiseeris sisejulgeolekuministri tagandamist esindajatekojas
USA president Joe Biden kritiseeris teisipäeval esindajatekoja vabariiklastest seadusandjaid sisejulgeolekuministri Alejandro Mayorkase tagandamise eest, öeldes, et see oli näide parteipoliitikast, millega rikuti põhiseadust.
“Ajalugu ei vaata lahkelt esindajatekoja vabariiklaste poole nende räige põhiseadusvastase erapooletuse pärast, mis võttis sihikule auväärse riigiteenistuja, et mängida väiklasi poliitilisi mänge,” ütles demokraadist president avalduses.
Kokkuvõttes näib, et USA esindajatekoja otsus esitada tagandamissüüdistus USA siseministrile Alejandro Mayorkasele on tekitanud palju vastakaid arvamusi nii poliitikute kui ka avalikkuse seas. Mõned näevad seda sammuna vastutuse teostamisel ja õigluse tagamisel, samas kui teised leiavad, et see on lihtsalt poliitiline manööver. Üks asi on kindel – see samm jätkab tulist arutelu immigratsioonipoliitika ja piiriküsimuste üle USA-s ning võib võimendada kahe partei vahelist lõhet. Jääme ootama, kuidas see olukord edasi areneb.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus