Tere tulemast Eestisse! USA ametnikud on hiljuti nõudnud Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt kindlat sõjaplaani Vene-vastase konflikti lahendamiseks. See nõue on tõstatanud suurt tähelepanu ja arutelu üle maailma ning on oluline teema ka siin Eestis. Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt mõjutab suurel määral kogu maailma julgeolekut ning on oluline jälgida, kuidas see olukord kujuneb. Tuleb jälgida, kuidas Zelenski plaanivad USA ametnike nõudmistele vastavad ning millised on selle mõjud terves maailmas.
USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kavatseb arutada Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga Ukraina edasisi sõjaplaane Davosis peetava Maailma Majandusfoorumi raames. USA kongressis ja Euroopa Liidus on takerdunud Ukraina abipaketid ning Kiievi vaates on just ebapiisavad relvatarned üheks sõja pikaks venimise põhjuseks.
Washingtoni ametnikud on mures, et Ukraina suvine vastupealetung piirdus ainult piiratud alade vabastamisega. Samuti ei meeldi Washingtonile väidetavad erimeelsused Zelenski ja Ukraina relvajõudude juhi Valeri Zalužnõi vahel.
Nii ütles Zaluznõi mitu kuud tagasi avalikult, et Ukraina sõda on jõudnud patiseisu, mis väidetavalt ärritas Zelenskit, kirjutab Bloomberg.
Hiljem Zalužnõi korrigeeris oma kommentaare ning mõlema mehe sõnul ei esine Ukraina juhtkonnas mingit lõhet.
Samas on Zalužnõi juhitud kaitsevägi nõudnud kiiremat mobilisatsiooni läbiviimist, ning Zelenski sõnul soovib kaitsevägi mobiliseerida kuni 500 000 inimest.
Omalt poolt väidavad Ukraina võimud ja mitmed Kiievit toetavad riigid, et rindel tekkinud patiseisu põhjuseks on just ebapiisav sõjaline abi mitmelt oluliselt liitlaselt.
Kokku USA-s ja EL-is venib rohkem kui 110 miljardi dollari väärtuses uute Ukraina abipakettide vastuvõtmine. Samuti pole mitmed riigid täitnud oma juba antud lubadusi relvaabi suurendamise osas. Näiteks EL on jäämas aasta tagasi püstitatud eesmärgist maha saata Ukrainale märtsiks üks miljon mürsku. Lisaks venib pikamaarakettide ja hävituslennukite saatmine.
Eriti puudu Ukrainal on õhutõrjesüsteemidest ja õhutõrjeks kasutatavast moonast, sest alates detsembrist on uuesti sagenenud Vene raketi- ja droonirünnakud Ukraina tsiviiltaristule.
Zelenski hoiatas kolmapäeval oma Leedu-visiidi käigus, et liitlaste kõhklused suurendavad ainult Venemaa julgust ja tugevust.
Ühe G7 riigi analüütikute aruande järgi kasvab Venemaa diktaatori Vladimir Putini julgus veelgi pärast Venemaal märtsis peetavaid presidendivalimisi.
Ukraina kaitsevägi koostab praegu plaane alanud aastaks ning kaalumisel on palju erinevaid võimalusi. USA ametnikud soovivadki suhelda Zelenskiga, et aru saada, millist toetust Ukraina vajab sel aastal enim. Washingtoni ametnike sõnul vajab Ukraina selget strateegiat, kuidas rindejoont kaitsta ning kuidas hiljem Vene kaitserajatistest läbi murda.
USA kongressis takerdunud Ukraina abipaketi vastuvõtmine on võtmeolulisusega Ukraina kaitsevõimekuse jaoks, ning mõned USA ametnikud loodavad, et abipakett kiidetakse heaks juba veebruariks.
Ometi on USA presidendi Joe Bideni administratsioon surve all opositsiooniliste vabariiklaste poolt, kelle hääli on vaja eelnõu vastuvõtmiseks.
“Meil on vaja teada, mis on nende plaan ning ma usun, et administratsioon avaldab survet ka. Nad ei suuda öelda, kuidas võit näeks välja,” ütles Iowa osariiki USA senatis esindav Joni Ernst Ukraina abistamise kohta. Paljud esindajatekoja vabariiklased on Ernstist veelgi skeptilisemad Ukraina aitamise osas.
Lisaks USA ja EL-i abipakettidele kavatsevad G7 riigid kokku leppida veebruaris kokku ka Ukraina pikaajalise abistamise raamistikus.
Kokkuvõttes nõuavad USA ametnikud Ukraina presidendilt Volodymyr Zelenskylt kindlat sõjaplaani konflikti lahendamiseks idapiiril Venemaaga. See näitab USA pühendumust toetada Ukraina julgeolekut ning valmidust aidata neil oma suveräänsust kaitsta. Samal ajal tuletavad USA ametnikud meelde ka vajadust poliitilise lahenduse järele, et lõpetada pikaajaline konflikt Venemaaga. See nõue tõstab esile olukorra tõsidust ja vajadust kiireloomuliste meetmete järele, et tagada rahuaegne lahendus piirkonna stabiilsuse nimel.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus