ÜRO inimõiguste raportöör: Venemaal on praegu sünge ja lootusetu aeg | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on ÜRO inimõiguste raportöör väljendanud muret Venemaa olukorra pärast, nimetades seda praeguseks süngeks ja lootusetuks ajaks. See on teema, mis puudutab mitte ainult Venemaa elanikke, vaid ka kogu maailma. Olles naaberriik, mõjutab Venemaa poliitiline ja sotsiaalne olukord ka meid siin Eestis. See raport aitab avada arutelu oluliste teemade üle, nagu sõnavabadus, kohtusüsteemi sõltumatus ja võimude kuritarvitamine. Olles teadlikud sellest, mis toimub meie naaberriigis, saame paremini mõista ja toetada inimõigusi ning õiglust kogu maailmas.

Kuu aja pärast toimuvad Venemaal presidendivalimised. Demokraatlike protsesside imiteerimine on üha autokraatlikumaks muutuva Venemaa osa. Miks valimisi üldse korraldada?

“See on selline, ütleme, traditsioon ja võib-olla ka mingis mõttes äraspidine reaalsuskontroll, et vaadata, milline olukord ja meelsus on. Ka venelased ise, suur osa neist adub, et nendel valimistel pole nagu mõtet, aga samas 70 kuni 75 protsenti on valmis Vladimir Putini poolt hääletama,” rääkis Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre.

Küsitlused näitavad ka, et sõda Ukrainas toetab kolmveerand vastanutest, kuid võidu tähendus ei ole nii lihtsasti tuvastatav. Venemaa majandus näib sõda vastu pidavat nii sel kui ka järgmisel aastal, kuid kaugemat perspektiivi ei saa hinnata, kuna mõjutajaid on niivõrd palju.

Pisut enam kui aasta tagasi ütles Laidre, et Venemaa ühiskonda võivad raputada ainult majanduslikud raskused.

“Ma jään selles mõttes selle juurde, et ma ei näe ühtegi teist faktorit ja tegurit, mis suudaks Vene ühiskonda seestpoolt raputada, kui väga suur ja järsk majanduslik langus selle lisandusega, et sellele võiks eelneda nii-öelda poliitiline või välispoliitiline must luik. Mingisugune väikene, aga väga suure mõjuga sündmus, mis katalüsaatorina paneb protsessid tööle,” ütles Laidre nüüd.

Seni ei ole katalüsaatoriks olnud ükski regionaalne pahameel, niisamuti ei suuda opositsioon ühtseks liituda. Ka Vene õigeusk ei ole vastasseisu eestvedaja ning on rakendatud Kremli töösse. Madridis Vene õigeusu kogudust juhtinud Andrei Kordotškin sunniti sõjale avaliku vastuseisu tõttu ametist lahkuma.

Praegune võim vajab religioosset tuge, et sõda Ukrainas poleks üksnes õiglane, vaid ka püha.

“See, mida näeme täna, on riikliku religiooni loomine, milles kirik osaleb ning milles kommunismi ja nõukogude doktriini ei esitata vastanduvana ortodokssele kristlusele, vaid teineteist täiendavana. Arvan, et oleks liigne lihtsustamine arvata, et kui keegi vaimulikest räägib midagi ametliku kursi kohaselt, siis ta töötab kohe luure heaks. Paljud inimesed teevad nii, sest nad jagavad propaganda üldist sõnumit, mida jagatakse ühiskonnas,” kommenteeris Kordotškin.

Ta lisas, et muutuse ühiskonnas toob tõest avalik rääkimine meedias, aga Kreml seda ei luba, kuna kaks aastakümmet on järjepanu vähendatud võimalust avalikult ja vabalt kõigest rääkida.

Enne valimisi on keelatud igasugune teistpidi arvamus Kremlist või armeest. On siis nõukogude aeg käes?

“Ma arvan, et nõukogude aeg, jällegi sunniviisiliselt seda ise kogenuna, oli karmim. Me siiski ei saa võrrelda vaatamata kõigele tänast Venemaad, Nõukogude Liidu maani on veel minna, kuigi poliitvange on päris palju ka praegusel Venemaal. Need moodused või vähemalt see hirmukeskkond, mis suudeti tekitada, seda päriselt veel Venemaal hetkel ei ole,” sõnas Laidre.

Eelmisel nädalal nimetas kohus juba keelatud inimõiguste organisatsiooni Memorial ühe juhi, Oleg Orlovi välisagendiks. 25 aastaks vangi mõistetud Vladimir Kara-Murza, üle 20 aastaks vangistatud Aleksei Navalnõi, seitsmeks aastaks vangistatud Moskva linnavolikogu liige Aleksei Gorinov – nimekirjas on üle 700 inimese, kuid mitte miljonid nagu nõukogude ajal.

“Sellised näited sisendavad hirmu, sest järgmine poliitik või mõni teine inimene mõtleb kaks korda, enne kui väljendab end ja võib saada vangistuse seitse kuni 20 aastat. Ma arvan, et praegu on repressioonid keerulisemad kui nõukogude ajal olid. /…/ Olen Vene võimudele esitanud taotlusi meelevaldselt kinnipeetud inimeste koheseks vabastamiseks. Kas see juhtub või mitte, on omaette teema. Praegu on sünge ja pisut lootusetu aeg,” ütles ÜRO eriraportöör inimõiguste küsimuses Venemaal Mariana Katzarova.

Kordotškin peab kahetsusväärseks, et inimesed oma karjääri nimel loobuvad vaadete kaitsmisest. Küsimuse peale, kas Eesti riik käitus õigesti metropoliit Eugenit välja saates, jäi Kordotškin mõttesse.

“Võin mitte nõustuda näiteks metropoliit Eugeni võimaliku öelduga või sellega, mida ta ei ütleks, kuid pretsedent, et kellegi religioosne amet sõltub poliitilisest korrektsusest, on ohtlik. Alati tuleb meeles hoida, et kui seda printsiipi kehtestatakse teistele, kes mõtleb teisiti, siis homme võidakse seda sinu vastu kasutada,” kommenteeris ta.

Aga kas Eesti võiks Nevski katedraali kokku pakkida ja Venemaale saata?

“Kõige naeruväärsem asi, mida teha, on muuta etnilised vene inimesed Eestis õnnelikuks mõttega, et nad kannatavad, aga homme tulevad Vene tankid ja toovad neile vabaduse. See oleks kõige naeruväärsem asi teha. Ma ei anna loengut Eesti riigile, sest olen külaline, aga arvan, et iga riigi ülesanne, olgu siis Eesti, Hispaania, Venemaa või USA, on tagada kodanikele elu, mis on turvaline ja stabiilne ning kus keegi ei tunne end teise klassi esindajana,” rääkis Kordotškin.

Vladimir Putin pakub Kordotškini arvates stabiilsust eelkõige oma põlvkonnale ehk 70-aastastele, kes on mineviku hiilguse lõksus.

“Rahvast ei saa kategoriseerida, aga on kaht tüüpi inimesi. Ühed, kellel on VPN mobiilis, ja teised, kel pole. See on ka põlvkondade küsimus. Kui keegi ei taha VPN-i, siis mitte selleks, et ei ole tehnilisi oskusi, vaid seepärast, et on lihtsalt rahul sellega, mida näeb. /…/ Kui seda muuta ja näidata teles teistsugust pilti, mis pole propaganda, vaid tõde, siis see toob väga põhjapaneva muutuse,” ütles Kordotškin.

“Mitte Putin ei suru vene rahvale nii-öelda peale oma tahet ja tahtmist, vaid Putin peegeldab väga suure osa vene rahva ootusi ja arusaami. Vene keeles on väga hea termin selle kohta умонастроени (mõtteviis) ja just täpselt seda peegeldabki. Isegi kui Putin kaob, siis putinism kui ideoloogia jätkub ja ka mitmed Vene enda analüütikud, kellega ma nõustun, ütlevad, et mingit liberaalsust vähemalt kahe inimpõlvkonna ehk siis 40 aasta jooksul Venemaal oodata ei ole,” rääkis Laidre.

“Probleem on see, et tegemist on süsteemiga. Tegemist pole ühe valitsuse või isikuga, kes on juhikohal. Minu arvates peaksime olema realistlikud ja teadma, et selle süsteemi puhul ei pruugi järgmine valitsus olla praegusest inimõigustele orienteeritum,” sõnas Katzarova.

Kokkuvõttes näitab ÜRO inimõiguste raportööri hinnang, et Venemaal on hetkel väga raske olukord inimõiguste ja õigusriigi seisukohalt. Raport toob välja murettekitavad tendentsid, nagu sõnavabaduse piiramine, poliitiliste oponentide tagakiusamine ja ebavõrdsus õigusemõistmisel. See paneb muretsema mitte ainult Venemaa kodanikke, vaid ka rahvusvahelist kogukonda. On oluline, et jätkuks surve ja jõupingutused olukorra parandamiseks ning inimõiguste kaitsmiseks Venemaal.