Urmas Paet: jah, olen volinikukohast huvitatud | Eesti

Urmas Paet on Eesti poliitik, kes on kogunud palju kogemusi nii koduriigis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tema soov kandideerida Euroopa Komisjoni volinikuks näitab tema pühendumust ja valmisolekut teenida oma riiki ja rahvast. Paet on tuntud oma oskuse poolest luua tugevaid suhteid teiste riikide ja organisatsioonidega ning tema juhtimisomadused muudavad ta ideaalseks kandidaadiks sellele vastutusrikkale ametikohale. Tema visioon ja kirg poliitika vastu teevad temast motiveeriva liidri, kes suudab viia Eesti ja Euroopa Liidu edule uuele tasandile.

Europarlamendi valimiste kampaania käib juba täie rauaga, kuigi enamik erakondi pole veel kandidaate esitanudki. Ka Reformierakonnas on alles ees sisevalimised. Kas Reformierakonna haput seisu arvestades tuleb ausalt tunnistada, et saadakse üks koht või jäädaks üldse ilma kohata?

Mitte ühtegi kohta siiski ei ole väga realistlik, eesmärk on hoida kahte kohta. Kaks kohta on realistlik, sest europarlamendi valimised puudutavad ju Euroopat, ja seda, mida valitud saadikud koos teiste Euroopa kolleegidega koos tegema hakkavad. Ja kindlasti on isikuvalimistel siin suurem osakaal kui kohalikel või riigikogu valimistel.

2004. aastal valijad karistasid toonast Res Publicat, kes ei saanud mitte ühtegi kohta europarlamendis, olles valitsuse juhterakond. Nad tulid ka võimule väga suurte toetusnumbrite ja suurte lootustega, aga see kõik mängiti väga kiiresti maha. Seda te ei karda?

Ei, karta ei ole mõtet ja ma tegelikult liiga palju ei näe ka selles paralleeli. Tollane Res Publica oli ikkagi väga noor, kellel oli väga kiire tõus ja sellele järgnes väga kiire langus. Reformierakonnal on kogemus Eesti ühiskonna arengutega tegelemisel päris pikk. Selles osas ma arvan, et ka meie ühiskonna arusaam on ikkagi selle 20 aastaga edasi arenenud. Ja Eesti esindamine ka Euroopa Liidu kontekstis on mõnevõrra teine võrreldes näiteks riigikogu liikmete tööga. Siin on ikkagi see vahe sees.

Kas Andrus Ansipi ja Kaja Kallase vastastikune poriloopimine suurendab nüüd teie võimalusi?

Seda on ju tegelikult võimatu hinnata. Ja raske on öelda, millise argumendi järgi inimesed lõpuks valiku teevad. Aga avalikuks läinud vastasseis Ansipi ja Kallase vahel tegelikult ei peaks, kui vähegi sisuliselt läheneda, seda väga mõjutama. Lisaks on ju ka olukord, kus Andrus Ansip soovib kandideerida ja Kaja Kallas ei kandideeri. Isikutepõhine vastasseis ei kandu üle kuidagi valimistesse.

Aga erakonna juht peab ju tervele valimisnimekirjale toetust avaldama, eriti esikandidaadile. See on ju kaheldamatult Kallase jaoks keeruline olukord, kus nimekirjas on must lammas nimega Andrus Ansip?

No ma ei dramatiseeri seda üle. Minu tunnetus on see, et kui Andrus Ansip on selles nimekirjas, siis tegelikult Ansipi ja Kallase vastasseis või avalik tüli Reformierakonna valimisnimekirja kampaanias või valimistel tegelikult ei hakka puudutama. Ma olen selles nagu päris kindel. Kuigi meil on lai tüli majas, siis veelkord, need kaks inimest ei ole ju ühes valimisnimekirjas. See hirm on liiga suureks aetud.

Kui Ansip saab sisevalimistel rohkem hääli isegi Urmas Paetist, peaks endine erakonna esimees saamagi nimekirja etteotsa? Või nimekirja toimkond ja juhatus tõstavad ta sealt tahapoole?

Teoreetiliselt on see võimalik. Tänase seisuga ei saa midagi välistada, sest erakonna liikmed pole ju saanud veel hääletada, kes üldse üheksaliikmelisse nimekirja pääsevad, kui soovijaid on rohkem kui üheksa. Sisevalimised on esimene ring, siis nimekirja toimkond teeb omad ettepanekud järjestuse osas ja siis alles juhatus ja üldkogu peavad selle kinnitama.

Ja ka varasematel kordadel on nii olnud, sealhulgas viimastel valimistel, kus nimekirja toimkond muutis nimede järjestust.

Lisaks oleme näinud ka varasematel valimistel nii Reformierakonna kui teiste puhul, et järjestus ei ole ka absoluutne, sest lõpptulemus sõltub ju ikkagi sellest, kelle poolt inimesed hääletavad.

Europarlamendi valimiste ja konkreetselt Reformierakonna kohal ripub üks suur küsimärk, mis tegelikult määrab väga-väga palju. Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat tuleb Reformierakonnast, aga selle inimese nime me endiselt ei tea. Kas selle nime avalikustamine lööks selguse majja?

Kindlasti see lisaks selgust. Kasvõi selles osas, kes on see kandidaat. See lisaks selgust, kuid vähemalt Reformierakonna nii-öelda valitud organite tasandil ei ole seda arutelu sellisel kujul toimunud.

Te erakonnas ise ei ole küsinud, miks seda pole tehtud? Kas peaminister hoiab lihtsalt enda jaoks viimase hetkeni seda valikuvõimalust avatuna? See otsus ju teeks kõigile lõplikult selgeks, kas Kallas soovib päriselt peaministritoolil koos praeguse valitsusega jätkata? Või tuleb erakonnale uus juht, saame uue valitsuse?

Eks see põhiline vastus on ju, et selleks on veel mõnevõrra aega. See on tegelikult objektiivselt ka nii. Me ei ole erand, me ei tea ka, kes on teiste liikmesriikide volinikukandidaadid. Valimised ise on ju alles juunikuus. Selles osas ei ole veel midagi lahti, aega on ja need kõik asjad peavad tulema omas järjekorras. Aga muidugi, kui me teaksime voliniku nime, annaks see ühtepidi selgust juurde. Aga teisalt on see valitsuse pädevuses nimetada.

Kampaania seisukohalt oleks teil ilmselt lihtsam, kui nimi oleks laual ja kõik teavad edasisi arenguid? Lõpuks oleks ka valimisnimekirja lihtsam teha, kui kõik nupud on paigas?

Võib-olla. Ma ei ole ka kindel, et see nüüd selles mõttes nii ülemäära tähtis on. Kampaania kontekstis on tähtsaim minu arvates see, mida oodata inimestelt, kui nad ka valituks osutuvad. Kas neil on julgeoleku- ja välispoliitikavaldkonnas Euroopa poliitika kogemus? Ma arvan, see võiks olla selline kõige olulisem aspekt.

Osa samme ei saa liiga vara astuda. Reformierakond võib ju isegi välja mõelda, et kes võiks olla see kandidaat. Aga sellest veel ei piisa, vaja on valitsuse otsust ja formaalselt valitsus tegelikult ei saa üldse midagi otsustada enne, kui Euroopa Parlamendi valimised läbi ei ole ja ametlikult ei ole ka riigilt seda kandidaati küsitud.

Samas on täiesti selge, et sisuline otsus on tegelikult ikkagi Reformierakonna juhtide käes. Valitsuspartnerite ministrid ei hakka ju vaidlustama, kui näiteks Urmas Paet esitatakse volinikukandidaadiks. See vajab vaid formaalset kinnitust ja selle Reformierakond koalitsioonikaaslastelt kindlasti saab.

Selle eelduseks on sama valitsuse ametisolek, aga eks see olegi ajalise dimensiooni küsimus. Mingeid asju võib-olla ei olegi mõistlik liiga vara teha, sest me kunagi ei tea, mis elu toob.

Kui erakonna esimees pakub teile seda kohta, olete valmis kohe jah ütlema?

Iseenesest töö sisu mõttes see mind huvitaks, seda ma olen öelnud ja seda ma teile võin korrata, jah.

Siin on veel räägitud mitmetest kandidaatidest: Hanno Pevkur, Kristen Michal või peamiselt Kaja Kallas ise. Mille poolest te eelnimetatutest paremini sobiksite volinikuks?

Ma ei ütle, et ma sobiksin paremini. Ma selles mõttes lähtuksin ikkagi ainult teadmistest iseenda kohta, ma olen üle 20 aasta sisuliselt tegelenud välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Euroopa Liidu asjadega. See võiks olla piisav kogemus, et töötada Euroopa Komisjonis.

Mul on nii Eesti valitsuses töötamise, sealhulgas välisministri ametis töötamise kogemus. Ma olen saanud kaks korda mandaadi europarlamendi saadiku tööks, sealhulgas praegu Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehena. See on ka see, miks ma üldse söandan teie küsimusele vastata, et jah, ma võiksin olla volinikukohast huvitatud.

Te olete olnud nüüd ju pikka aega europarlamendis, aga samas olete täiesti fenomenaalne inimene Eesti poliitikas. Te saate ka Eesti valimistel alati väga palju hääli. Näiteks viimastel riigikogu valimistel üle 9000 hääle. Kas te ise tunnete, et tegelikult võiks ju tulla tagasi Eesti sisepoliitikasse? Tagasitulek pole ju tegelikult europarlamendi saadikutel õnnestunud, aga te võiksite vist olla erand?

Raske on öelda, kas ma oleksin erand. Ma ise tunnen, et ega ma ei ole ju Eestist kunagi ära olnudki ja ma arvan, et need valimistulemused, millele te viitasite, ju seda tegelikult teatud mõttes ka kinnitavad. Ega siis Euroopa Parlamendis töötades ei ole võimalik ära unustada seda, kust sa pärit oled. Mis tulevik toob, ega keegi me ette ei tea. Mina selles mõttes ei välista midagi.

Urmas Paet on avaldanud soovi saada Euroopa Liidu volinikuks ning tema kogemused ja teadmised välispoliitikas teevad temast tugeva kandidaadi sellele positsioonile. Arvestades tema varasemaid saavutusi Euroopa Parlamendis ja Eesti välisministrina, näib Paet olevat valmis ja motiveeritud astuma uuele väljakutsele. Tema väljavaated ja ambitsioonid osutavad sellele, et ta suudaks aidata kaasa Euroopa Liidu tugevamaks ja jätkusuutlikumaks muutmisele. Eesti võiks olla uhke, kui üks nende endine esindaja võetakse vastu olulisele ametikohale Euroopa Liidus.