Ungarist sai Euroopa Liidu nõukogu eesistuja | Välismaa

2458229hdc3et24

Ungarist sai Euroopa Liidu nõukogu eesistuja

Ungari võttis üle Euroopa Liidu nõukogu eesistumise, üritades eesmärgiks teha Liidu ühtsust tugevamaks ja arendada koostööd kogu Euroopaga.

Eesmärgiks on tugevdada Liidu majanduslikku stabiilsust, kaitset ja välispoliitilist ühtsust. Unaria eesistumise ajal on küllaltki palju olulisi küsimusi, mis vajavad lahendamist, nagu Ukraina kriis, inflatsioon ja energiaprobleemid. Kas Ungari suudab üleval pidada ühtsust ja leida lahendusi nendele väljakutsetele?

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks sai alates 1. juulist pooleks aastaks Ungari. Eelmise eesistujamaa Belgia peaminister Alexander de Croo soovitas oma Ungarile kolleegil Viktor Orbanile proovida kordki kompromisse teha.

Kuigi veel eelmisel aastal arutati Euroopa Parlamendis ideed Ungarilt eesistumine ära võtta, saab see esmaspäeval siiski avapaugu. Sõnades on see ambitsioonikas, sest sloganiks valis Ungari USA endise presidendi Donald Trumpi pealt maha viksitud lause, mida võiks tõlkida kui “Teeme Euroopa taas suureks”(ingliskeelne lühend MEGA).

Arvestades, et Trumpist võib saada uuesti USA president, on see korraga nii hea nali kui ka autoritaarse Orbani juhitud Ungari soov Trumpile meeldida.

Orban on Brüssellis alati silma paistnud erinõudmiste ja vetodega, mille eest ta on nõudnud vahetuskaupa. Väljaande Politico hinnangul paneb see Ungari diplomaadid erilise surve alla, sest viimased soovivad pigem õnnestunud kampaaniat kui tülisid.

“Oleme teadlikud, et meid jälgitakse väga lähedalt, kas teeme siirast koostööd liikmesriikide ja institutsioonidega ja kas oleme ausad läbirääkijad,” sõnas Ungari Euroopa Liidu asjade minister Janos Boka. Tema sõnul võivad Ungarile seatavad standardid olla isegi kõrgemad kui teistele, sest iga nende sammu pannakse tähele.

Eelmisel nädalal toimunud Euroopa Ülemkogul andis viimase pressikonverentsi ka senise eesistuja Belgia peaminister Alexander de Croo, kelle käest küsiti kompromisside tegemise kohta.

Loe rohkem:  ISW: Venemaa võib Avdijivkas kasutatud taktikat laiemalt korrata | Välismaa

“Eesistumine ei tähenda, et sa oled Euroopa boss. Eesistumine tähendab, et sa oled see, kes peab leidma kompromisse. Selles positsioonis olemine on huvitav, eriti vähemalt kordki elus. Seepärast saan seda härra Orbanile kindlasti soovitada,” sõnas De Croo, millele järgnes pressikonverentsil naerupahvak.

Küll aga võib juba praegu olla kindel, et midagi väga suurt Ungari takistada või ära rikkuda ei saa. Selle põhjuseks on asjaolu, et just lähikuudel hakkab ametisse astuma uus Euroopa Komisjoni koosseis ning alustab ka värskelt valitud parlament. See tähendab, et tegelikult pole just palju seadusandlikke algatusi ja reforme, mida oleks vaja Euroopa Liidu Nõukogus menetleda. Samuti ei saa nad enda kätte välispoliitikat, sest seda juhib endiselt Euroopa Liidu kõrge väliesindaja, kelleks täna on Josep Borrell ning ilmselt juba detsembris Kaja Kallas.

Samas päris tööta Ungari diplomaadid ka pole. Ühe pisema näitena võib tuua platvormiteenuste käibemaksu, millele Eesti ainsana vastu on. Pikkade poliitiliste läbirääkimiste pidamise oskuse poolest tuntud Belgia ei suutnud Eestit siin ümber veenda. Nüüd tuleb seda tööd jätkata Ungaril, kellele võib selles positsioonis olemine tõepoolest võõrana tunduda.

Ent kuida Ungaril ja Orbanil tegelikult läheb, selgub järgmise kuue kuu jooksul.

Ungari eesistumine Euroopa Liidu nõukogus on oluline hetk nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. See annab Ungarile võimaluse oma prioriteete esile tõsta ja teha endale mõju oma poliitilise ja majandusliku arengu suunamisega.

Eesti omalt poolt ootab Ungarist konstruktiivset koostööd Euroopa Liidu välis- ja kaitsepoliitika küsimustes ning jätkuvat toetust Eestit Euroopa Liidus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga