Unearst: norskamine võib endal ja partneril põhjustada kuulmislangust | Tervis

Unearst: Norskamine võib endal ja partneril põhjustada kuulmislangust | Tervis

Liigse müra ohtlikkus on tõeline!

Kas tunnete, et teie ööunis on liiga palju hääli? Norskamine võib tunduda talutav, aga see võib olla sinu ja sinu partneri kuulmisorganitele tõsine oht.

Uuringud näitavad, et liigne müra võib põhjustada püsivat kuulmislangust.

Loe edasi ja avasta, kuidas saate oma kuulmis tervist kaitsta!

Öine norskamine võib anda märku sellest, et inimesel on raske uneaegne hingamishäire. Valju norskamine võib ka inimest ja tema kaaslast kurdistada, mistõttu tasub abi otsida.

Tänapäeva inimesed magavad unearst Erve Sõõru sõnul umbes tunnikese vähem kui nende esivanemad. Uuringute järgi esineb unehäireid vähemalt kolmandikul elanikkonnast, aga probleemidega jõuavad unearsti vastuvõtule neist umbes pooled.

Erve Sõõru sõnul tasub mõelda nõnda, et kui inimene ootab igal õhtul kolm tundi und, siis nädala peale teeb see kokku 20 tundi ehk pool töönädalat. Kui inimene ei jää õhtul magama, uni on rahutu või ärkab inimene liiga vara ja see on kestnud juba kuu, tasub unearsti sõnul abi küsida.

Eesti Unemeditsiini Selts on koostanud esmase juhendi, kuidas unehäireid ära tunda. “Ütleksin aga, et ka tänapäeval on arstkonna hulgas unehäirete temaatika selline, mis vajaks enamat käsitlemist ja mõtlemist. Paljud arstid kirjutavad välja rahusteid ja uinuteid, mis teadaolevalt ei too head lahendust ning komplitseerivad und veelgi,” sõnas arst Vikerraadio saates “Huvitaja”.  

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, kuidas narkootikumide tarvitamine on järjest enam levinud. Sellel on ka otsene mõju unele. Sõõru sõnul ei teadvustata näiteks sageli, kuidas narkootikumide tarvitamine võib une struktuuri halvendada. Suisa nii, et see võib viia lausa pöördumatute muutusteni.

Kuigi alkohol võib soodustada uinumist, ei soovita Sõõru seda unerohuna tarvitada. “Alkoholi tarvitamine põhjustab unekatkestusi. Une kvaliteeti saab hinnata hommikul ja alkoholi tarvitamise järgsel hommikul ei ole üldiselt hea puhanud tunne. Tuleb arvestada, et alkohol põhjustab järgmisel hommikul liigunisust. Panen siinkohal autojuhtidele südamele, et isegi kui alkomeeter näitab nulli, aga enesetunne on väsinud, usaldage keegi teine autorooli,” rääkis ta.

Kui inimene muidu ei norska, siis alkoholi tarvitamise järgsel ööl ta seda ilmselt teeb. Seda seetõttu, et alkohol lõõgastab kõiki lihaseid, kaasa arvatud neid, mis hoiavad neelupiirkonna lahti.

Norskamise varjus võib inimene kannatada väga raske uneaegse hingamishäire ehk uneapnoe all. Sõõru sõnul kiputakse aga uneaegseid hingamishäireid alatähtsustama, mistõttu jõuavad inimesed arsti juurde väga hilja. “Norskamine ka kurdistab ja inimesel ning tema partneril võib tekkida kuulmislangus,” ütles ta.

Uneaegseid hingamishäireid tasub kontrollida juhul, kui vererõhk on kõrge, tarvitatakse vähemalt kaht vererõhku langetavat ravimit, kõrge kehakaalu korra ja siis, kui öösel käiakse tualetis rohkem kui kaks korda. Suvel põhjustavad norskamist ka heintaimed.

Kõige rohkem norskavad inimesed Sõõru sõnul selili magades. “Julgen uneuuringute põhjal siiski väita, et inimesed norskavad absoluutselt igas kehaasendis. Küll aga on levinuim selili, sest keel vajub siis vastu neelu tagaseina, hingamisruum on kitsam ja norskamine tõenäolisem,” selgitas ta.

Kuigi inimesed võivad tunda end suvel tunduvalt energilisemalt kui sügistalvisel perioodil, siis Sõõru sõnul vajab inimene suvel täpselt sama palju und kui talvel. “Kui suvel mõni õhtu lähebki pikale, siis tuleb need unetunnid hiljem tagasi magada. Ega me suvel magagi vähem. Kui võtame nädala lõikes, siis üks-kaks ööd võivad olla lühikesed, aga üldiselt magame siis järgmine kord pikemalt,” ütles ta.

Samamoodi soovitab ta laste puhul talitada. Ei ole niivõrd oluline see, et koolivaheajal minnakse samal kellaajal magama kui kooli ajal, aga tähtis on see, et unetunnid täis tuleksid. Nelja-aastastel ja vanematel lastel võiks olla valik, kas nad magavad päeval lõunaund või mitte. “Vanavanemad on väga head lapselapsi hoidma, sest uuringute järgi on just nelja-aastase ja 60-aastase inimene une ja ärkvelolekurütm üsna sarnane. Mõlemad vajavad päeval rahulikku aega,” rääkis ta.

Selleks, et õhtul hea uni tuleks, soovitab Sõõru liikuda ja suhelda positiivsete inimestega, sest see annab energiat ning positiivse emotsiooni. “Korrastage oma magamistuba, võtke tolmuimejaga madrats puhtaks, vahetage voodipesu, enne magama jäämist õhutage tuba, pange pimendavad kardinad ette. Enne magamaminekut ei tasu ka kohvi juua, sest see ei pruugi head und tuua. Samuti ärge liialdage alkoholiga,” jagas Sõõru soovitusi heaks uneks.  

Norskamisele lisandub nüüd veel üks põhjus, miks sellega piirduda: see võib kahjustada kuulmisfunktsiooni nii endal kui ka partneril. Eestis, kus ökosüsteem on tundlik ja inimesed soovivad oma kuulmist kaitsta, on oluline teadlik olla selle riski suhtes.

Valik lihtsalt ja asjaolude tõttu vaja on varemgi olnud. Nüüd on see otsus veelgi olulisem.