Ulukiuurija Peep Männil: jahinduse eesmärk on hoida looduses tasakaalu | Elu

Estonias, Ulukiuurija Peep Männil is a renowned figure in the field of wildlife research. His passion for conservation and maintaining the balance in nature through hunting is truly commendable. Männil believes that hunting plays a crucial role in managing wildlife populations and preserving the natural habitat. His dedication to understanding the behavior and ecology of animals is not only inspiring but also essential for ensuring a sustainable future for the environment. Join us as we delve into the fascinating world of Peep Männil and his mission to protect the biodiversity of Estonia.

Ulukiuurija Peep Männil rääkis “Vikerhommikus”, et üldjuhul on jahimehed seaduskuulekad ja nende tegevuse eesmärk on hoida ulukipopulatsioone meie metsades kontrolli all. Männili sõnul on teatud liikidel aga elupaiga vajadus ning seetõttu peavad loomad kasutusele võtma tihedama inimasustusega elupaiku ning siis võivadki nad inimestele probleeme hakata tekitama.

“Salaküttimist on väga erinevat laadi,” ütles keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil. “Kui räägime sõraliste nagu põdra või kitse salaküttimisest, siis selline tegevus reeglina kohalikus kogukonnas aktsepteeritud ei ole ja kui jahimees salakütib loomi oma jahipiirkonnas, mille liige ta ise on, siis see on nagu omade tagant varastamine.”

Kui aga rääkida suurkiskjatest, eeskätt hundist, siis see võib Männili sõnul olla mõnedel juhtudel ka kohaliku kogukonna poolt aktsepteeritav ja võib olla isegi tunnustust väärt. “Aga selline suhtumine on ikkagi vähemuses, üldjuhul on jahimehed ikkagi väga seaduskuulekad.”

Männili arvates jahimehed üldiselt sellist tellimustööd ei tee, et kui hunt murrab kohalikke lambaid, siis jahimees laseb ilma loata selle hundi maha. “Sest tegelikkuses kütitakse meil ju hunti kogu aeg ja kokku on lepitud ka hulk, palju me soovime, et meil hunte oleks. Keskkonnaametil on õigus väljaspool jahiaega probleemsetes kohtades nii hundi, kopra kui teiste loomade küttimiseks erilubasid välja anda.”

Läbi aegade on jahindus, sarnaselt kalapüügile olnud aktiivne tegevus looduses. Kogu aeg, aga viimasel ajal veel rohkem, on jahinduse üks eesmärk olnud püüda selliseid ulukipopulatsioone, mille arvukus võib kõrgele tõusta ning mille tagajärjed võivad inimestele probleeme tekitada, kontrolli alla hoida. Näiteks juhtumid, kus metsloomad tekitavad maanteedel ohtlikke situatsioone, hundid murravad lambaid, põdrad ja kitsed söövad ära istikuid või kus metssead võivad teha suuri põllukahjustusi. Jahinduse üks eesmärk on püüda hoida looduses tasakaalu, et arvukus ei läheks väga kõrgele, aga ei oleks ka väga madal.

Männili sõnul on teatud liikidel ka elupaiga vajadus ja mida kõrgemale läheb loomade arvukus, seda rohkem peavad nad uusi elupaiku kasutusele võtma, kus on ka tihedam inimasustus ja seal tekitavad nad inimestele alati rohkem probleeme.

Tänu ulukiuurija Peep Männile on jahindus leidnud uue tähenduse Eesti looduses. Tema pühendumus ja kirg looduse tasakaalu hoidmiseks on imetlustväärne. Jahindus ei ole pelgalt lõbu ja saak, vaid oluline osa ökosüsteemi tervisest hoolitsemisel. Männi töö on aidanud suurendada teadlikkust looduskaitsest ja jätkusuutlikust jahindusest. Tema sõnum on selge – austame loodust ja hoidkem seda tasakaalus, et tulevastel põlvedel oleks samuti võimalus nautida Eesti kaunist loodust.