Eesti energiaettevõte Utilitas on kiirelt laienenud ning laiendab enda turuhaaret üha enam, mõjutades oluliselt kohalikku majandust. Utilitas on pühendunud taastuvenergia arendamisele ning keskkonnasõbralike lahenduste pakkumisele, muutes ettevõtte oluliseks tegijaks Eesti energiasektoris. Nende edusammud on aidanud luua rohkem töökohti, suurendada konkurentsi ning tagada tarbijatele taskukohaseid ja säästlikke energialahendusi. Ülevaade Utilitase laienemisest Eesti turul annab aimu nende pidevast kasvust ja potentsiaalist aidata kaasa kohaliku majanduse tugevdamisele.
Utilitas kasvatab järjest haaret: kontsern tegeleb kaugkütte ja -jahutusega, toodab päikese- ja tuuleenergiat ning joogivett, puhastab heitvett ja plaanib rohevesinikku toota ning oli esimene manuaalse sageduse taastamise reservi pakkuja, kelle Elering nõuetele vastavaks tunnistas. Üksi 2023. aasta viimases kvartalis küündis Utilitase käive 54 miljoni euroni.
Utilitase grupi emaettevõte OÜ Utilitas on Eesti suurim kaugkütteettevõte ja suuremaid taastuvenergiatootjaid.
Kontsern kuulub 85 protsendi ulatuses rahvusvahelisele taristufondile European Diversified Infrastructure Fund II, mille varasid haldab First Sentier Investors Group’i infrastruktuurivaldkonna otseinvesteeringute üksus Igneo Infrastructure Partners. Selle omanik on omakorda Mitsubishi UFJ Financial Group – Jaapani finantskontsern, mis on üks maailma suuremaid valdusettevõtteid.
Ülejäänud osalus jaguneb Utilitase juhtkonna liikmetele kuuluvate ettevõtete vahel.
2022. aastal oli Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangus 12 protsenti ja selle tütarfirmad tegelesid kaugkütte- ja jahutuse pakkumisega, tootsid taastuvallikatest soojust ja elektrit ja arendasid tuuleparke nii Eestis kui ka naaberriikides. Lisaks on Utilitasel 20-protsendiline osalus AS-is Tallinna Vesi.
Möödunud aastal laiendas kontsern tegevust veelgi: Tallinna linnaga sõlmiti kokkulepe, et luua kaugkütteettevõte Utilitas Tallinna Soojus, milles kahe kolmandiku omanikuks sai Utilitas. Tehingu täpsemad asjaolud võiksid selguda 2023. aasta aruannetest, kuid neid ei ole ettevõte veel avaldanud.
Lisaks otsustas Utilitas rajada Väo energiakompleksi Tallinna suurima, 9,3-megavatise võimsusega päiksepargi ning ostis Enefit Greenilt 16 miljoni euroga Paide ja Valka kaugkütteäri.
Utilitase plaanid hõlmavad ka rohevesiniku tootmist ja mullu sai ettevõte keskkonnainvesteeringute keskuselt Tallinnasse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks neli miljonit eurot toetust.
Tänavu märtsis oli Utilitas esimene, kelle seadmed tunnistas Elering võrgu stabiliseerimisteenuse pakkumiseks sobivateks. Seda on tarvis Balti riikide elektrisüsteemide ühendamisel Euroopa sagedusalaga, mis on plaanitud tuleva aasta veebruariks.
Utilitasele, nagu ka teistele meretuuleparkide arendajatele oli hea uudis valitsuse tänavu veebruaris tehtud kannapööre, millega heideti kõrvale senine plaan saavutada taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 maismaatuuleparkidega ning otsustati reserveerida osa tootmismahust hoopis meretuuleparkide rajamiseks. Utilitas alustas Saare-Liivi 5 meretuulepargi arendust 2021. aastal.
Kaugkütet pakub Utilitas kaheksas linnas ja sellega on ühendatud 185 000 majapidamist ehk umbes 397 000 inimest. Kolmandik Utilitase kaugkütteklientidest on Eestis just Utilitase kliendid. Seejuures oli 2022. aastal ettevõtte ajaloos rekordiline hulk uusi küttevõrguga liitujaid.
Utilitase 2023. aasta majandustulemusi ei ole ettevõte veel avaldanud, kuid möödunud aasta viimase kvartali käive oli 54,5 miljonit eurot.
2022. aastal oli Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangus 12 protsenti ja müügitulu ligi 260 miljonit eurot. Puhaskasumit teeniti ligi 40 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 41 protsenti. Ettevõtte varade maht ulatus 585 miljoni euroni, investeeringuid tehti 77 miljoni euro ulatuses ja sellele lisandusid ühisettevõtte Utilitas Wind 50 miljoni euro suurused investeeringud.
Laene oli 333 miljonit eurot. Dividende maksis Utilitas 2022. aastal viis miljonit eurot nagu ka sellele eelnenud aastal.
UG Investmentsi tegevus ulatub parkimisteenustest termopuiduni
Utilitase nõukokku kuuluvad Andreas Greim, Gregor Kurth ja esimees Kristjan Rahu, kes 2018. aastal oma enamusosaluse First State Investmentsile müüs, kuid jätkas ettevõtte juhtimist. Grupi tegevjuht on Priit Koit.
Utilitase osalus kuulub Rahule valdusfirma UG Investments kaudu, mille juhatusse kuuluvad lisaks talle endale ka Priit Koit ja Valdur Laid. Koidule ja Laidile kuulub vastavalt kolm ja 0,5 protsenti ettevõtte osalusest.
Kui vaadata UG Investmentsi teisi ärisid, siis hõlmavad need väga suurt hulka tegevusvaldkondi. UG Investmentsi portfellis on Utilitas, Utilitas Wind, Audi Eesti, Thermory, Stargate Hydrogen, Tactical Foodpack, Ühisteenused, Lemonade Stand ja Est-Agar.
Audi Eesti omanikfirmas Fourings OÜ on Rahul osalus kahasse Peeter Tiitsoniga, kes ostis 2020. aastal Hillar Tederilt osaluse Audide müügiga tegelenud kolmes firmas. 2022. aastal oli ettevõtte käive 45 miljonit eurot ja kasum ligi kolm miljonit eurot.
Parkimisettevõtte Ühisteenused ostis UG Investeeringud G4S Balticsilt 2019. aastal ja selle käive oli 2022. aastal 6,6 miljonit eurot. Kasumit teenis ettevõte samal ajal 1,5 miljonit eurot.
Termopuidu ja saunamaterjalide tootja Thermory ostis UG Investments 2020. aastal. 2022. aasta käive oli Thermoryl 149 miljonit eurot ja kasum üle kaheksa miljoni euro.
Stargate Hydrogenist, mis tegeleb rohelise vesiniku kasutuselevõtu lahenduste väljatöötamisega, kuulub Rahu valdusfirmale veidi üle 50 protsendi. Kaasomanike hulgas on ka endine Arco Vara juht ja osanik Richard Tomingas ning OÜ Skeleton Technologies juht Taavi Madiberk. 2022. aastal jäädi 143 000 euroga kahjumisse.
Valdusfirmast Lemonade Stand, mis investeerib Balti või Ida-Euroopa juurtega varase faasi tehnoloogiaettevõtetesse, kuulub UG Investmentsile 80 protsenti ja ülejäänud osalus jaguneb võrdselt Kaarel Rahu ja Siim Telleri vahel.
Samuti UG Investmentsi osalusega toidutootmisele keskenduv Est-Agar tegi 2022. aastal 778 000 eurot käivet, kuid jäi toona 634 000 euroga kahjumisse.
Kristjan Rahul on enamusosalus Medesto Logisticsis, mis tegeleb isikukaitsevahendite ja kiirtestide edasimüügiga ja asutati 2020. aastal. Ettevõte kasvatas 2022. aastal hoogsalt müügitulu, sest võitis haridusministeeriumi koolide kiirtestide riigihanke ning oli kiirtestide tarnepartneriks Soome ühele suurimale jaeketile. Kokku tarnis ettevõte toona üle 11 miljoni kiirtesti. Nende käive oli 14 miljonit eurot ja kasum üle miljoni euro.
Rahule kuulub osalus ka Tallinna vanalinnas aastakümneid tegutsenud restoranis Hell Hunt, kus tema äripartneriks on erakonna Eesti 200 juhatuse liige ja ühtlasi kunagine koolikaaslane Marek Reinaas. Kummagi mehe ettevõttele kuulub Hella Hunti pidavast OÜ-st Hunt Kriimsilm 25 protsenti. Ettevõtte käive oli 2022. aastal 1,2 miljonit eurot ja kasumisse jäädi 265 000 euroga.
Samuti on Rahul osalus Ida-India Kompaniis, mis peab Vormsi saarel restorani Krog No. 14. Ettevõttest pool kuulub talle ja pool Andres-Andi Sarvele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Utilitas on teinud olulise sammu laienemisel Eesti energiaturul. Nende uute investeeringute ja projektidega suureneb nende mõju ja osalus elektriturul, mis omakorda võib tuua kaasa positiivseid muutusi nii tarbijatele kui ka majandusele tervikuna. Utilitas on tõestanud end usaldusväärse ja jätkusuutliku ettevõttena ning nende laienemine võib aidata kaasa energiasektori arengule ning tõsta Eesti konkurentsivõimet. Sel moel näitab Utilitas, et on võtmetähtsusega tegija Eesti majanduses ja energiasektoris.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus