Tervist ja tere tulemast Eesti uudistesse! Hiljutine kajastus näitab, et ükski üle idapiiri Soome tulnud migrant ei ole seni saanud asüüli. See tõstatab olulise küsimuse rändepoliitika ja inimõiguste kohta ning paneb meid mõtlema, kuidas toetada neid, kes vajavad abi ja kaitset. Kas Eesti peaks tegema rohkem rändevoogude reguleerimiseks või peaks olema avatum ja vastuvõtlikum? Jätkake lugemist, et rohkem teada saada sellest aktuaalsest teemast ja selle võimalikest tagajärgedest.
Ükski augustist alates üle idapiiri Venemaalt Soome tulnud migrant ei ole seni saanud oma asüülitaotlusele jaatavat vastust, teatas Soome migratsiooniamet, kuid lisas, et olukord võib muutuda.
Migratsiooniamet on seni menetlenud suurima tõenäosusega eitava vastuse saavaid taotlusi.
Olukord võib muutuda, sest tulijate hulgas on üle 500 süürlase ja jeemenlase, kelle taotlusi ei ole veel menetletud. Nende riikide kodanikud on saanud viimastel aastatel peaaegu kindlasti Soomes varjupaiga.
Migratsiooniameti sõnul oli veebruari lõpuks langetatud üle idapiiri riiki tulnud isikute kohta 180 asüüliotsust. 69 taotlust lükati tagasi, 111 korral on protsess peatatud, mis juhtub sageli siis, kui taotleja lahkub Soomest.
Ühtekokku on augustist alates asüülitaotluse esitanud 1300 Venemaalt Soome tulnud inimest.
Migratsiooniameti asüüliosakonna juhataja Antti Lehtinen ütles, et nad võtavad kiirkorras esimesena ette taotlused, mis saavad suure tõenäosusega eitava vastuse. Neid on olnud idapiiri kaudu tulijate puhul olnud umbes 200.
Kui need taotlused on läbi vaadatud, hakkab positiivsete vastuste hulk ilmselt kasvama, seletas ta.
Suure tõenäosusega saavad jaatava vastuse süürlased.
Teisipäeva seisuga oli üle idapiiri tulnud 32 eri riigi kodanikke. Suurima osa neist moodustasid süürlased, keda on ligi 500. Teisel kohal on somaallased – 359 ja kolmandal Jeemeni kodanikud, keda on 120.
Seni on tagasi lükatud eeskätt iraaklaste, aga ka indialaste ta taotlused.
Soome valitsus otsustas eelmise aasta novembris sulgeda kõik kaheksa reisijatele mõeldud piiripunkti idapiiril, kuna Venemaa tõi piirile suurel arvul teistest riikidest pärit migrante.
Veebruaris otsustati, et piir jääb kinni veel kaheks kuuks, vähemalt 14. aprillini.
Kokkuvõttes võib öelda, et üle idapiiri Soome saabuvad migrandid on seni jäänud asüülita. See näitab, et Eesti piirikontroll on efektiivne ning senine süsteem toimib. Samas tuleb jätkuvalt jälgida olukorda ning võtta vajadusel meetmeid, et tagada piiriületajate inimväärikus ja õigused. Oluline on leida tasakaal turvalisuse ja humanitaarküsimuste vahel, et kõikile soovijatele saaks tagatud õiglane ja inimlik kohtlemine.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus