Ukraina tulistas taas ühe Vene sõjalennuki alla | Välismaa

Ukraina tulistas taas ühe Vene sõjalennuki alla, süvendades pingeid juba pingelises olukorras idapool. See sündmus on vaid üks osa jätkuvast konfliktist kahe riigi vahel, mis on kestnud juba aastaid. Vene ja Ukraina vahelised suhted on olnud ajalooliselt keerulised ning see viimane intsident ainult tõstab pinget veelgi. Rahvusvaheline kogukond jälgib murelikult olukorra edasist arengut ning lootust on, et vaenutegevus lõppeb rahumeelselt ja konstruktiivselt lahendatakse.

Oluline laupäeval, 2. märtsil kell 10.50:

– Ukraina relvajõududel õnnestus reedel riigi idaosas alla tulistada veel üks Vene õhuväe ründelennuk Su-34, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus.

– Tšehhi mürsuhanke esimene partii peaks Ukrainasse jõudma mõne nädala pärast;

– Vene õhurünnakutes Odessale ja Harkivi oblastile hukkus vähemalt kaks inimest;

– Vene kolme radarlennuki A-50 hävitamine võib anda Ukrainale õhus märksa tugevama positsiooni, mis võib hakata mõjutama ka olukorda rindel, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.

– Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et näeb USA endise presidendi Donald Trumpi tagasitulekus “ainsat tõsist võimalust” Ukraina sõja lõpetamiseks;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa viimase ööpäevaga 960 sõjaväelast.

Ukraina teatas veel ühe Vene sõjalennuki allatulistamisest

Ukraina relvajõududel õnnestus reedel riigi idaosas alla tulistada veel üks Vene õhuväe ründelennuk Su-34, vahendasid Focus.ua ja Liga.net Ukraina õhujõudude pressiteenistuse teadet.

Hävitus-pommituslennuk Su-34 tulistati alla 1. märtsil kella üheksa paiku hommikul. Lennuk oli teel rindele, kus pidi ründama Ukraina positsioone juhitavate pommidega.

Sotsiaalmeedia kanalite teatel tulistati lennuk alla okupeeritud Mariupoli piirkonnas.

Veebruaris tulistas Ukraina õhutõrje alla kokku 13 Vene sõjalennukit, ründelennukeid Su-34 ja hävitajaid Su-35. Samuti hävitati üks radarlennuk A-50.

Tšehhi mürsuhanke esimene partii peaks Ukrainasse jõudma mõne nädala pärast

Tšehhi algatusel väljastpoolt Euroopa Liitu ostetava 800 000 mürsu esimene partii võiks mõne nädala pärast Ukrainasse jõuda, ütles Tšehhi asekaitseminister Jan Jires.

Jires märkis väljaandele Bloomberg antud intervjuus, et algatusega on liitunud mitmed Euroopa riigid, kes mürskude ostmist rahastavad. Tšehhi aseminister keeldus ütlemast, millised riigid oste rahastavad või kelle varusid kasutatakse, kuid lisas, et see teave avaldatakse tõenäoliselt pärast mürskude tarnimist.

Tšehhi initsiatiiv on üks võimalus “demonstreerida, et me tõesti teeme midagi, mitte ei oota, mis Kapitooliumil juhtuma hakkab,” lisas asekaitseminister, vihjates USA Kongressis blokeeritud otsusele saata Ukrainale täiendavat abi.

Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Tšehhi president Petr Pavel, et Tšehhi on leidnud väljastpoolt Euroopa Liitu kuni 800 000 NATO standardkaliibriga mürsku, mille saab pärast ostule rahastuse kindlustamist mõne nädala pärast Ukrainasse saata.  

Tšehhi kaitseministeerium teatas varem, et koordineerib jõupingutusi ning on saanud esialgsed lubadused rahastuseks Kanadalt ja Taanilt, aga ka teistelt riikidelt, kes ei soovinud end avalikustada. Sel nädalal teatas ka Holland avalikult oma osalemisest ja annetas laskemoona ostmiseks 250 miljonit eurot.

Odessas ja Harkivis hukkusid Vene õhurünnakus inimesed

Vene relvajõudude öösel korraldatud õhurünnakus Odessale ja Harkivi oblasti ühele asulale sai surma vähemalt kaks ning haavata vähemalt seitse inimest.

Iraani päritolu kamikaze-droonide Shaheed rünnakus varises Odessas kokku osa kortermajast: hukkus üks ja sai vigastada seitse inimest. Rusude all võib veel inimesi olla, teatas Odessa linnapea Gennadi Trukhanov sotsiaalmeediakanalis Telegram.

“Järjekordne terrorirünnak rahulikult magavale linnale. Tihedalt asustatud piirkond. Olukord siin on lihtsalt kohutav. Kohapeal töötavad päästjad, munitsipaal- ja päästeteenistused. Rususid koristatakse,” kirjutas Trukhanov.

Linnapea sõnul oli hukkunu noor mees.

Vene droonirünnakus Harkivi oblastile hukkus samuti üks inimene, teatasid kohalikud võimud laupäeval.

76-aastane mees suri oma maja rusude all pärast seda, kui Vene droon tabas tema kodu Harkivi oblasti Kupjanski rajoonis kohaliku aja järgi kella 12.10 paiku. Piirkonnapolitsei teatas ka kohalikule meediale, e

t lähedalasuvast majast evakueeriti vanem naine.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas täna reede, et droonirünnak Harkivile hävitas neli autot ja purustas vähemalt kümnes elumajas aknaid. Linnas hukkunutest teatatud ei ole.

Venemaa piiri läheduse tõttu on Harkivi oblasti elanikke alates täismahulisest invasioonist peaaegu iga päev rünnatud. Ukraina valitsuse andmetel on Harkivis alates 24. veebruarist 2022 hävinud üle 20 000 hoone.

Leht: Vene radarlennukite kaotus võib anda Ukrainale edu

Vene relvajõudude valduses olevast üheksast radarlennukist A-50 kolme hävitamine tähendab Vene sõjalennuväele tõsist lööki ning võib anda Ukrainale õhus märksa tugevama positsiooni, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.

Leht märkis reedel avaldatud pikemas artiklis, et võimsa radariga varustatud eelhoiatuslennukid A-50, mis lendavad vähemalt 10 kilomeetri kõrgusel, näevad sadade kilomeetrite kaugusele ja suudavad tuvastada selles alas ka kõige madalamal lendavaid lennukeid, saavad seetõttu varustada oma lennuväge õhusõjaks vajaliku infoga.

Kui Venemaa nüüd pärast kolmest radarlennukist ilmajäämist loobub nende kasutamisest Ukraina rinde lähistel, samas aga Ukraina saab oma valdusse lääne hävitajad F-16, mis saaksid kasutada NATO radarlennukite pakutavat infot, võiks see anda Kiievil edu rindel, kirjutas The Telegraph.

Orban: Trumpi naasmine on tõsine võimalus Ukraina sõja lõpetamiseks

Ungari peaminister Viktor Orban kinnitas reedel, et külastab järgmisel nädalal Donald Trumpi Floridas, ning kirjeldas USA endise presidendi võimalikku tagasitulekut kui “ainsat tõsist võimalust” Ukraina sõja lõpetamiseks.

Türgis Antalyas diplomaatilisel foorumil esinenud ​Orbán andis ka mõista, et Trumpi võimalik naasmine Valgesse Majja võib aidata lõpetada konflikti Gaza sektoris.

“Ainus tõsine võimalus rahu saavutamiseks on see, kui ta suudab tagasi tulla ja rahu sõlmida,” väitis Orbán foorumil. “Vastasel juhul venib sõda Ukraina ja Venemaa vahel pikaks.”

Trumpi naasmine on “eeltingimus tugevaks ja kiireks rahuks Euroopa kontinendil”, lisas ta.

Orbáni sõnul on ta veendunud, et kui Trump oleks olnud ametis, kui Ukraina sõda algas, “siis ei oleks praegu mingit sõda”.

Orbán ja Trump on olnud pikka aega liitlased ning Trump avaldab oma kampaaniakõnedes tihti Ungari valitsusjuhile tunnustust.

2023. aasta aprillis, kui süüdistused esitati esimeses Trumpi neljast kriminaalasjast, postitas Orbán Trumpi toetava sõnumi, kutsudes teda “võitlust jätkama”.

Trump ütles 2022. aasta alguses, et annab “täieliku toetuse” Orbáni tagasivalimiskampaaniale tollel aastal.

“Ma austan teda (Trumpi) väga,” ütles Orbán Türgi foorumil.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 415 640 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6624 (+14);

– jalaväe lahingumasinad 12 611 (+29);

– suurtükisüsteemid 10 153 (+47);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1003 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 696 (+5);

– lennukid 346 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7829 (+35);

– tiibraketid 1915 (+3);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 267 (+61);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1617 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kuigi Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on jätkuvalt kõrged, on oluline rahvusvahelise kogukonna jaoks jälgida olukorda objektiivselt ning toetada rahumeelset lahendust konfliktile. Vägivallateod ja sõjalennukite allatulistamine ei too kaasa jätkusuutlikku lahendust ning tuleb leida diplomaatilisi võimalusi konflikti lahendamiseks. On oluline, et riigid järgiksid rahvusvahelisi kokkuleppeid ning tegutseksid vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Ainult läbi rahumeelsete läbirääkimiste saab saavutada pikaajalise stabiilsuse ja rahu piirkonnas.