Ukraina tulistas alla 33 Vene drooni 37-st | Välismaa

Tensions between Ukraine and Russia have once again escalated, with reports emerging that 33 Russian drones out of 37 have been shot down by Ukrainian forces. The incident highlights the ongoing conflict between the two nations and the constant threat of military confrontation. As Estonia closely monitors the situation, the significance of this event cannot be understated, as it underscores the complex geopolitical dynamics at play in the region. The world watches closely as the conflict between Ukraine and Russia continues to unfold.

Oluline reedel, 8. märtsil kell 9.27:

– Ukraina tulistas alla 33 Vene drooni 37-st;

– Venemaa ründas öösel vastu reedet Harkivi oblastit;

– Biden: Ukraina suudab Putini peatada, kui me saadame Ukrainale vajalikud relvad;

– Kuleba sõnul ei saadeta Ühendkuningriiki saadikuks juhuslikku inimest;

– Zelenski: Rootsi on NATO-s Venemaa kurjuse eest rohkem kaitstud;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit.

Ukraina tulistas alla 33 Vene drooni 37-st

Öösel vastu reedet ründas Venemaa Ukrainat 37 Shahedi tüüpi drooni, ühe raketi S-300 ja kahe juhitud tiibraketiga H-59.

Ukraina õhuväe teatel suutis see alla tulistada 33 Vene drooni Kirovohradi, Odessa, Hersoni, Mõkolajivi ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Ukraina andmetel tõusid Vene droonid õhku okupeeritud Krimmis asuva Balaklava linna lähistelt.

Venemaa ründas öösel vastu reedet Harkivi oblastit

Venemaa ründas öösel vastu reedet mitu Harkivi oblasti linna.

Vene rünnakus Kupjanskile hukkus kaks inimest, teatas Harkivi sõjaväelise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

Sõnehubovi sõnul oli tegemist esialgsetel andmetel tulistamisega mitmikraketiheitjatest. Rünnakus said kahjustada elumajad ning üks auto.

Samuti ründas Venemaa öösel Tšuhujivi linna, rünnakus sai vigastada viis inimest, kaasa arvatud kolmeaastane laps ja 17-aastane noormees.

Sõnehubovi sõnul said rünnakus kahjustada hotell, kauplus ja 13 autot. Kohapeal töötavad päästjad.

“Haiglasse on toimetatud kolm inimest. Kahele, kaasa arvatud lapsele, osutati meditsiiniline abi kohapeal,” ütles Sõnehubov.

Kesköö paiku toimus Harkivi oblastis õhuhäire käivitumise järel plahvatus, vahendas Ukraina rahvusringhääling Suspilne. Täpsemat infot plahvatuse asukohast ja võimalikest kahjustustest veel pole.

Biden: Ukraina suudab Putini peatada, kui me saadame Ukrainale vajalikud relvad

USA president Joe Biden alustas oma kõnet USA kongressile olukorrast riigis, rääkides Ukraina abistamise vajadusest.

“Ukraina suudab Putini peatada, kui oleme koos Ukrainaga, kui saadame Ukrainale vajalikud relvad,” ütles Biden.

Samuti ütles president, et Ukraina abistamist takistavad need, kes ei soovi, et USA oleks edaspidi juhtiv riik maailmas.

“Me ei saa taganeda ning panna löögi alla kogu Euroopa. Ma ütlen Putinile väga lihtsat asja: me ei tagane. Kui keegi arvab, et Putin peatub Ukrainas, siis ütlen teile, et ta ei peatu,” ütles Biden.

Biden kutsus järjekordselt USA esindajatekoda üles vastu võtma Ukraina abistamise eelnõu.

Samuti toonitas Biden, et Ukraina palub sõjalist abi ja relvi, mitte USA sõdurite saatmist.

“Nad ei palu USA sõdureid. Tegelikult ei sõdi USA sõdurid Ukrainas. Ning olen täis otsustuskindlust, et see jääkski nii,” ütles Biden.

Kuleba sõnul ei saadeta Ühendkuningriiki saadikuks juhuslikku inimest

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris neljapäeval Ukraina endise relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi nimetamist Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis ja märkis, et nii tähtsale kohale juhuslikku inimest ei määrata.

Kuleba märkis, et tal oli Zalužnõiga mitu vestlust, mille järel ministrile jäi veendumus, et armastatud ja lugupeetud kindral on täielikult pühendunud diplomaatilisele tööle.

“Pealegi on tal isegi erialane haridus, sest 2020. aastal sai ta rahvusvaheliste suhete magistrikraadi. Seetõttu arvan, et see on väga loogiline samm. Ministrina olen kindlasti huvitatud Ukraina tugevast esindajast Londonis. President kaalus kõiki tegureid ja otsustas, et Valeri Zalužnõi on optimaalne kandidaat,” rääkis Kuleba.

Välisministeeriumi juht rõhutas, et see ametisse nimetamine vastab ministeeriumi, Zalužnõi enda ja ka Ukraina huvidele. Kuleba märkis ühtlasi, et sõjalise konteksti mõistmine on üks peamisi nõudeid suursaadikule Londonis.

“President on väga pikka aega otsinud Londoni ametikohale võimalikult tugevat kandidaati. Üks võtmenõudeid oli just sõjalise konteksti mõistmine, sest Suurbritannia pole ainult meie eriline strateegiline partner, vaid juhtivaid jõude sõjalises abis Ukrainale. See on riik, millel on nägemus sõjalisest strateegiast mitte ainult sõjaks maal, vaid ka sõjaks merel ja üldiselt ülemaailmsetele kriisidele. Seetõttu pidi uuel suursaadikul olema sügav sõjaline taust,” jätkas Kuleba.

Välisminister lisas, et London on üks maailma tähtsamaid pealinnu, kus viibivad kõikide oluliste otsustajate esindajad.

“Sinna ei saadeta juhuslikku inimest. London on iga riigi jaoks väga oluline sihtkoht ja nende Londonis töötavate suursaadikutega suheldes olen ma veendunud, et Zalužnõi on üks hinnatumaid tegelasi ja ta toob palju kasu mitte ainult kahepoolsete suhete seisukohalt Suurbritanniaga, vaid ka telgitaguse diplomaatia jaoks näiteks Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega,” võttis Kuleba kokku.

Zelenski: Rootsi on NATO-s Venemaa kurjuse eest rohkem kaitstud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas neljapäeval Rootsi ühinemist NATO sõjalise liiduga, millega Ukraina loodab pärast sõja lõppu samuti ühineda.

Rootsi sammu ajendas Venemaa sissetung Ukrainasse ja see pööras lehekülje kaks sajandit kestnud neutraalsusele.

“Täna on oluline märkida, et veel üks riik Euroopas on muutunud Venemaa kurjuse eest kaitstumaks,” ütles Zelenski oma õhtukõnes.

Venemaa on lubanud rakendada vastumeetmeid Rootsi NATO-sse astumisele ja seda eriti siis, kui alliansi väed ja varustus riiki paigutatakse.

“Venemaa agressiooni ajal näevad kõik, kui oluline on säilitada liite ja partnerlussuhteid,” tõdes Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 422 310 (võrdlus eelmise päevaga +880);

– tankid 6706 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 12 798 (+19);

– suurtükisüsteemid 10 375 (+25);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1011 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 704 (+3);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7998 (+35);

– tiibraketid 1919 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 598 (+66);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1656 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõttes näitab Ukraina tegevus Venemaa droonide allatulistamisel nende otsusekindlust ja kaitsvaid meetmeid vastuseks Vene provokatsioonidele. See näitab Ukraina julgust ja valmisolekut oma territooriumi kaitsmiseks ning annab selge sõnumi Vene agressioonile. Ukraina on teinud selgeks, et ei kavatse järele anda ning kasutab kõiki vajalikke vahendeid oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks. See sündmus näitab ka pingeid ja vastuolusid Ukraina ja Venemaa vahel ning rõhutab vajadust rahumeelse lahenduse järele.