Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Ukraina rindelt on murettekitavad – Venemaa on alustanud aktiivset rünnakut Marjinka suunas. See on vaid üks näide Venemaa pidevast agressioonist Ukraina vastu. See teema on oluline mitte ainult Ukraina jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, kuna see mõjutab rahvusvahelist poliitikat ja julgeolekut. Olge valmis kuulma rohkem sellest konfliktist ja sellest, kuidas see võib mõjutada ka Eestit.

Oluline 21. veebruaril kell 7.48:

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal;

– ISW: pole mingeid kinnitusi Krõnkõ hõivamise kohta Venemaa poolt;

– Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni 19-st;

– Ukraina kummutas Šoigu väite Krõnkõ hõivamise kohta;

– Katari abiga naasis Venemaalt kodumaale 11 Ukraina last;

– Raport: Ukrainas leiti Põhja-Korea raketist USA ja Euroopa komponente.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel ründab Venemaa aktiivselt Marjinka suunal. Kokku toimus ööpäevaga 66 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, kusjuures Marjinka suunal ründasid Vene väed 20 korda.

Veel 13 Vene rünnakut leidis aset Avdijivka suunal. Vene väed ründasid samuti kaheksa korda Lõmani suunal, seitse korda Zaporižžja suunal, seitse korda Novopavlivka suunal, kaks korda Kupjanski suunal ja kaks korda Bahmuti suunal. Dnepri jõe okupeeritud idakaldal tegid Vene väed ühe luhtunud rünnaku Ukraina sillapeale.

Kokku tegi Venemaa ööpäevaga viis raketi- ja 125 õhurünnakut ning tulistas 124 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 110 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 10 Vene sõdurite koondumispaika ja viit Vene õhutõrjeraketisüsteemi.

Ukraina raketiväe üksused tabasid üheksat Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte kütuseladu ja 12 Vene suurtükki.

ISW: pole mingeid kinnitusi Krõnkõ hõivamise kohta Venemaa poolt

Mõttekoja ISW analüütikud kirjutavad oma igapäevases sõjaülevaates, et pole mingeid kinnitusi selle kohta, et Vene okupatsiooniväed oleks liikunud edasi Ukraina sillapea piirkonnas Krõnkõ külas või selle lähedal.

Teisipäeval teatas Šoigu, et Venemaa olevat Krõnkõ hõivanud ning Ukraina 2023. aasta suvine vastupealetung olevat sellega lõppenud.

Analüütikute sõnul tegi Šoigu oma avalduse rõhutamaks, et Venemaal on lahinguväljal initsiatiiv.

ISW märgib, et Kreml võib järgmistel nädalatel teatada aina sagedamini väidetavatest võitudest Ukrainas ilma, et Venemaa oleks tegelikult saavutanud mingit taktikalist või operatiivset edu. Sellised väited moodustavad analüütikute sõnul osa infooperatsioonist, mille eesmärk on Putini kiitmine enne Venemaa presidendivalimisi ning Ukraina ühiskonna moraali vähendamine.

Samas võib kasvava kindlusega retoorika tekitada Vene infoväljas ootusi, mida Vene armee ei suuda täita.

Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni 19-st

Öösel vastu kolmapäeva korraldas Venemaa järjekordse rünnaku Ukrainale. Kokku kasutas Venemaa rünnakus 19 Shahedi tüüpi drooni ja kuus raketti, millest Ukraina suutis alla tulistada 13 drooni ja ühe raketi.

Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa droonid välja Krasnodari krais asuva Primorkso-Ahtarski linna territooriumilt. Lisaks kasutas Venemaa rünnakus neli tiibraketti H-22, ühte õhutõrjeraketti S-300 ja juhitud tiibraketti H-59.

Rakett H-59 lasti alla Poltava oblasti õhuruumis ning 13 drooni lasti alla Harkivi, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Donetski oblasti õhuruumis.

Samuti lisab Ukraina õhuvägi, et kuuest alla tulistamata droonist ei tabanud osad oma sihtmärki.

Ukraina kummutas Šoigu väite Krõnkõ hõivamise kohta

Ukraina lõuna ringkonna operatiivjuhtkond kummutas Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu teisipäeval tehtud väite, justkui oleks Venemaa hõivanud Krõnkõ küla Dnepri jõe idakaldal Hersoni oblastis. Krõnkõ lähedal asub Ukraina sillapea muidu Venemaa poolt okupeeritud Dnepri kaldal.

“Oma pealetungis läbi kukkunud Vene okupatsiooniväed hakkasid manipuleerima ja võltsima fakte. Agressorriigi sõjalis-poliitiline juhtkond teatas sillapea puhastamisest Dnepri vasakkaldal. Teatame ametlikult, et see teave ei vasta tõele,” teatas Ukraina lõuna ringkonna operatiivjuhtkond Facebookis.

Ukraina kaitsevägi lisab, et Ukraina lõuna ringkonna väed säilitavad seniseid positsioone ning vaenlane kannab märkimisväärseid kaotusi.

Katari abiga naasis Venemaalt kodumaale 11 Ukraina last

Üksteist Ukraina last jõudis teisipäeva õhtul Katari vahendustegevuse tulemusel Valgevene kaudu Venemaalt tagasi kodumaale.

Katari saatkond Moskvas võttis lapsed vastu esmaspäeval, seejärel sõitsid nad Valgevenesse ja liikusid jala üle kilomeetrise piiritsooni. Osa sugulastest sai kohtuda lastega otse juba Moskvas.

Kaks eluohtlikult haiget last toodi üle piiri kiirabisõidukiga ja toimetati kiiresti haiglasse.

Kiievi hinnangul on alates sõja puhkemisest 2022. aasta 24. veebruaril Vene okupatsioonivõimud sundinud umbes 20 000 Ukraina last minema Venemaale.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nimetanud seda genotsiidiks. Venemaa on püüdnud kõiki süüdistusi tõrjuda.

Seekordne laste rühm on neljas ja suurim, kes on naasnud Katari abiga. 

Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets ütles riigipiiril lapsi vastu võttes AFP-le, et noorim naasnu on kaheaastane.

“Uskuge mind, me toome nad kõik tagasi,” kinnitas Lubinets ootavatele sugulastele.

Katari suursaadik Hadi Nasser Mansour Al-Hajri ütles AFP-le, et tema riik on valimis aitama kaasa uutele naasmistele.

“Me oleme avatud kõigile võimalustele: sõjavangide või poliitvangide ja laste kojutoomisele, me oleme avatud kõigile neile asjadele,” rõhutas ta.

Alates 2023. aasta juulist on Katar aidanud Ukrainasse tagasi pöörduda ligi 30 lapsel, ütles suursaadik.

Aruanne: Ukrainas leiti Põhja-Korea raketist USA ja Euroopa komponente

Ukrainas leitud Põhja-Korea ballistilise raketi rusudest leiti komponente, millel olid USA-s ja Euroopas peakortereid omavate firmade markeeringud, teatas relvastust uuriv organisatsioon Conflict Armament Research (CAR) teisipäeval.

Raport näitab, et Põhja-Korea on karmidele sanktsioonidele vaatamata suuteline hankima oma relvade jaoks Lääne komponente ning et Venemaa kasutab neid relvi sõjas Ukraina vastu.

CAR-i uurijad “tegid kindlaks, et Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (Põhja-Koreas) toodetud ja Ukrainas avastatud ballistilises raketis oli üle 290 mitte-kodumaise elektroonilise komponendi”.

75 protsenti neist komponentidest olid seotud firmadega, mille peakorterid asuvad USA-s, ning 16 protsenti Euroopas asuvate firmadega, märgiti raportis.

“Pooltel dokumenteeritud komponentidel olid tuvastatavad kuupäevakoodid ning rohkem kui 75 protsenti neist koodidest näitasid tootmist ajavahemikus 2021-2023. Lähtudes neist tootmisandmetest, järeldab CAR, et Harkivis avastatud rakett ei saanud olla kokku pandud enne 2023. aasta märtsi,” ütles CAR.

Valge Maja teatas jaanuari alguses, et Põhja-Korea on varustanud Venemaad ballistiliste rakettide ja raketiheitjatega ning neid on kasutatud rünnakutes Ukraina vastu.

CAR ütles, et rakett, mida organisatsiooni spetsialistid uurisid, leiti Harkivis selle aasta 2. jaanuaril.

In conclusion, the ongoing conflict in Ukraine continues to escalate, with recent reports of Russian military aggression towards Marjinka. This is a concerning development for both Ukraine and the international community, as it threatens the stability and security of the region. It is imperative for all parties involved to seek a peaceful resolution and adhere to international law in order to prevent further violence and suffering. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a diplomatic solution to the ongoing crisis.