Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Avdijivka suunal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Värskeimad uudised näitavad, et Ukraina peastaap teatas vaenlase rünnakust Avdiivka suunal. See äratab muret üle terve maailma, kuna piirkond on juba pikka aega olnud pingeline konfliktiala. Kui te olete huvitatud rahvusvahelistest poliitilistest sündmustest ja konfliktidest, siis olete kindlasti õiges kohas. Eesti on tuntud oma aktiivse osalemise poolest rahvusvahelises poliitikas ning kui soovite arutada või õppida rohkem seoses sellega, siis meil on palju pakkuda. Tulge ja avastage Eesti mitmekesist kultuuri ning olge kursis toimuvaga maailmas.

Oluline 18. jaanuaril kell 21.21

– Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Avdijivka suunal;

– Ukraina tabas sihtmärke Peterburis kodumaise drooniga;

– Okupeeritud Krimmis leidsid aset ulatuslikud elektrikatkestused;

– Kaitseminister: Ukrainal on laskemoonast kibe puudus;

– Kuleba: Ukraina töötab koos USA presidendivalimiste võitjaga;

– Prantsusmaa toodab Ukrainale 78 Caesari liikurhaubitsat;

– Meedia: Ukraina kaitseminister turvakaalutlustel Prantsusmaale ei sõda;

– Sobjanin väitis, et Vene õhutõrje tulistas Moskva oblastis alla drooni;

– Ukraina kindralmajor avaldas arvamust mobilisatsiooniseaduse osas.

Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Avdijivka suunal

Ukraina peastaabi teatel leidis viimase ööpäevaga aset 114 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Venemaa okupatsioonivägede vahel.

Vene väed ründasid 36 korda Avdijivka suunal, 21 korda Lõmani suunal, 18 korda Kupjanski suunal, 13 korda Marjinka suunal, neli korda Zaporižžja suunal, neli korda Šahtarski suunal ja kaks korda Bahmuti suunal.

Veel 11 korda ründasid Vene väed Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Ukraina sõdurid suutsid nurjata Vene rünnakuid ning kaitsta sillapead.

Venemaa tegi ööpäevaga 48 õhurünnakut, ühe raketirünnaku ning tulistas 38 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda viis Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ning Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene juhtimispunkti.

Ukraina tabas sihtmärke Peterburis kodumaise drooniga

Ukraina strateegilise tööstuse minister Oleksandr Kamõsin teatas neljapäeval Davosis, et Ukraina kaitsevägi tabas sihtmärki Venemaal drooniga, mis ületas 1250-kilomeetrilist vahemaad. Kamõšin rõhutas, et droon on toodetud Ukrainas.

Üks Ukraina kaitseväe ametnik ütles Reutersile, et Ukraina tabas Venemaal Peterburis asuvat naftaterminali.

Vene ametnikud varem väitsid, et Ukraina droonirünnak terminalile nurjus.

Okupeeritud Krimmis leidsid aset ulatuslikud elektrikatkestused

Mitmed okupeeritud Krimmi piirkonnad jäid neljapäeval elektrita. Õhtul teatas Vene energeetikaministeerium, et elektrivarustus taastus.

Vene okupatsiooniametnike väitel oli elektrikatkestuste põhjuseks Balaklavas asuva soojuselektrijaama töö peatumine, mida põhjustas omakorda gaasivarustuse katkemine. Ametnikud ei seletanud, mis oli toimunu põhjuseks.

Elektrita jäi kaasa arvatud ka poolsaare kõige arvukama rahvaarvuga linn Sevastopol, kus asub Vene Musta mere laevastiku peakorter.

Kaitseminister: Ukrainal on laskemoonast kibe puudus

Ukraina ütles neljapäeval, et tema relvajõududel on pärast kaks aastat kestnud võitlust Vene vägedega tõsine laskemoonapuudus.

“Moonapuudus on väga tegelik ja tõsine probleem, millega meie relvajõud praegu silmitsi seisavad,” ütles kaitseminister Rustem Umerov.

Kuleba: Ukraina töötab koos USA presidendivalimiste võitjaga

Ukraina töötab koos sellega, kes iganes USA presidendivalimised võidab, ütles välisminister Dmõtro Kuleba neljapäeval Šveitsis Davosi maailma majandusfoorumil.

Kardetakse, et kui ekspresident Donald Trump võidab valimised, võib Washingtoni Ukraina-poliitika muutuda.

Kuna kongressis valitsevad juba praegu Ukrainale relvade andmises lahkhelid, kardetakse, et Trumpil on veel vähem huvi Kiievit toetada.

Kulebat ei näi aga Trumpi võimalik võit heidutavat.

“Mina aktsepteerin Ühendriikide rahva arvamust ja me oleme valmis töötama koos igasuguse tegelikkusega, mis valimistele järgneb,” ütles ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Trump austavad teineteist, lisas Kuleba.

Trumpi Davosis ei ole, aga tema võimalik võit on tulnud jutuks paljudes majandusfoorumi avalikes ja eradiskussioonides.

Kuleba kutsus taas Läänt suurendama toetust Ukrainale. “Küsimus on suurendamises ja jätkusuutlikkuse tagamises,” rõhutas ta.

Kiiev on öelnud, et 2024. aasta prioriteet on Ukraina kohal õhus ülekaalu saavutamine. Kuleba sõnul on selleks vaja rohkem õhutõrjesüsteeme.

Vaja on ka elektroonilisi vahendeid Venemaa rakettide ja lennukite tõrjumiseks, F-16-d ja teisi Lääne lennukeid ning piisavalt rakette neilt tulistamiseks, lisas ta.

Prantsusmaa toodab Ukrainale 78 Caesari liikurhaubitsat

Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu teatas, et riik toodab Ukrainale 78 Caesari liikurhaubitsat. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas teisipäeva õhtul, et riik tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaa tiibraketti SCALP. Macron ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et Euroopa tähtsaim prioriteet peab olema see, et Venemaal ei tohi lasta võita.

Meedia: Ukraina kaitseminister turvakaalutlustel Prantsusmaale ei sõda

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov tühistas “julgeolekukaalutlustel” neljapäevaks kavandatud visiidi Prantsusmaale, vahendas ajaleht Le Monde.

“Samas osaleb Ukraina minister neljapäeva hommikul koos oma Prantsuse ametivenna Sébastien Lecornuga videosilla vahendusel Pariisis suurtükikoalitsiooni käivitamisel,” kirjutas leht.

Koalitsiooni eesmärk on tugevdada Kiievi Venemaa-vastast võimekust. See Prantsusmaa ja USA juhitav koalitsioon on rohkem kui 50 Kiievit toetavat riiki ühendava Ramsteini rühmana tuntud Ukraina kaitse siderühma osa.

23 riigist koosneva koalitsioon tahab aidata Ukrainal luua nii lühemas kui ka pikemas vaates vasturünnaku vajadustele kohandatud suurtükivägi.

Lecornu ja Umerov kavatsesid neljapäeva pärastlõunal väisata Bourges’is asuvat Nexteri tehast, kus toodetakse iseliikuvaid suurtükke Caesar, ning seejärel MBDA raketilaeva ehitust Celle-Saint-Denis.

Sobjanin väitis, et Vene õhutõrje tulistas Moskva oblastis alla drooni

Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis kolmapäeval, et Venemaa õhutõrje tulistas Moskva oblastis alla drooni. Sobjanin väitis, et droon lendas Moskva linna suunas. 

Venemaa kaitseministeerium väitis neljapäeval, et õhutõrje tulistas ka Leningradi oblastis alla drooni, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemeelsed allikad väidavad, et Ukraina üritas drooniga rünnata Peterburi lähedal asuvat Vene naftaterminali.

Ukraina kindralmajor avaldas arvamust mobilisatsiooniseaduse osas

Ukraina relvajõudude kindralmajori Serhi Krivonosi sõnul on kehtiv mobilisatsiooniseadus toimiv ja töövõimeline, kuid probleem on selles, et võimud ei täida ise seadusandlust, vahendas kolmapäeval uudisteagentuur UNIAN.

“Küsimus ei ole vastuvõetavate seaduste ja eelnõude arvus, vaid küsimus on olemasolevate seaduste täitmises. Minu kui sõjaväelase ja 2014.-2015. aasta mobilisatsioonis osalenud inimese kogemuste järgi järgnevatel aastatel ütlen, et olemasolev seadus on rohkem kui toimiv ja töövõimeline. Seal on selgelt määratletud kõik ametnike volitused ja kohustused. Alustades presidendist ja lõpetades külavanemaga,” rääkis kindral.

“Esmane ülesanne on, et valitsus täidaks kehtivaid seadusi ja valitsus nende uute tegevustega “arve siin ja seaduseelnõu seal” püüab eelkõige eemalduda oma vastutusest tegevusetuse eest selle sõja eelmistel aastatel,” rõhutas kindral.

Praegust seadust tema sõnul muuta ei ole vaja. Siiski on vaja sundida ametiasutusi kehtivaid õigusakte rakendama.

“Meie Ukraina ühiskond tajub, et kuskil sõdivad inimesed kaevikus ja kuskil on need, kes muretsevad selle üle, et kas mingi seadus saab olema populaarne või mitte. Sundigem esmalt oma valitsust järgima juba olemasolevaid seadusi,” sõnas Krivonos.

Ukraina parlament keeldus rahvaesindajate ja avalikkuse terava kriitika tõttu eelmisel neljapäeval arutamast seaduseelnõu, mille eesmärk on võtta relvajõududesse rohkem sõdureid.

President Volodõmõr Zelenski hoiatas detsembris, et sõjavägi tahab mobiliseerida kuni pool miljonit inimest võitlusse Ukrainasse saadetud 600 000 Vene sõduriga.

Eelnõu, mille valitsus detsembris esitas, karmistaks muu hulgas karistusi väeteenistusest kõrvalehoidjatele.

Ukraina relvajõududes on umbes 850 000 sõdurit, kuid Venemaa surve tugevnedes tahetakse nende arvu tõsta.

Kiiev ei avalda sõjas langenute arvu, aga sõltumatutel hinnangutel ulatub kahe aasta jooksul rindel hukkunute arv kümnetesse tuhandetesse.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 373 600 (võrdlus eelmise päevaga +780);

– tankid 6147 (+21);

– jalaväe lahingumasinad 11 410 (+38);

– suurtükisüsteemid 8835 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 966 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 653 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6925 (+41);

– tiibraketid 1818 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 794 (+39);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1380 (+13).

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Ukraina peastaap on teatanud vaenlase järjekindlast rünnakust Avdijivka suunal. See näitab konflikti jätkuvat intensiivsust ja ohu suurenemist piirkonna elanikele. Samuti rõhutab see vajadust rahvusvahelise kogukonna ja diplomaatilise surve järele, et saavutada rahuleppe ning lõpetada verine sõda Ukrainas. Eesti peab jätkama oma toetust Ukraina rahvale ja valitsusele ning osalema aktiivselt rahukõnelustel, et aidata leida kestev lahendus sellele konfliktile.