Ukraina otsib asendust saamata jäänud USA rahalisele abile | Välismaa

Ukraina on viimasel ajal silmitsi majanduslike väljakutsetega ning otsib asendust USA-st saamata jäänud rahalisele abile. See otsing on viinud riigi pilgu põhjanaabri, Eesti suunas, kes on tuntud oma solidaarsuse ja tugeva majandusliku seisukorra poolest. Eesti ja Ukraina vahelised suhted on aastate jooksul süvenenud ning koostöö nende kahe riigi vahel võib olla lahendus Ukraina abivajadusele. Kas Eesti suudab täita USA kingadesse jäänud tühimiku ning pakkuda Ukrainale vajalikku tuge, see jääb näha.

Ukraina valitsus peab läbirääkimisi Jaapani ja Kanadaga lisarahastuse saamiseks ning kaalub kulutuste kärpimist ja maksutõuse olukorras, kus USA abipaketi vastuvõtmine viibib kongressis.

Selle aasta Ukraina 87 miljardi dollari suurusest riigieelarvest on kaitsekulutusteks eraldatud ligi pool. Ometi on siseriiklikuks maksulaekumiseks prognoositud ainult 46 miljardit dollarit, mistõttu vajab Ukraina abi teistelt riikidelt oma riigieelarve kulutuste katmiseks, kirjutab Financial Times.

Riigieelarve puudujääk kasvab lähiajal veelgi, sest Ukraina kavatseb värvata kaitseväkke 500 000 sõdurit, kelle väljaõppeks, varustamiseks, toitlustamiseks ja palkadeks on vaja raha.

“Me oleme jõudnud meie võimete piirile: kõik sisemised ressursid on suunatud sõjaväe rahastamiseks,” ütles Financial Timesile Ukraina riigieelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa, kelle sõnul sundis EL-i uue abipaketi oodatust hiljem vastuvõtmine ja USA abipaketi viibimine kongressis Kiievit arutama varuplaane.

“Valitsus peab läbirääkimisi täiendava eelarvelise toe üle teiste G7 riikidega, eriti Jaapani ja Kanadaga,” ütles Pidlasa, lisades, et Ukraina võimud kaaluvad samuti kaitseväega mitteseotud kulutuste märkimisväärset kärpimist ja maksutõuse.

Pidlasa ütleb, et Ukraina teeb maksimaalseid diplomaatilisi pingutusi, et veenda USA seadusandjaid. Samas ütleb üks anonüümseks jääda soovinud kõrge Ukraina ametnik, et kuna USA järgmise aasta eelarveprotsess algab oktoobrikuus, siis isegi hetkel kõne all oleva abipaketi vastuvõtmise puhul võib olukord korduda vähem kui aasta pärast.

Ametnike sõnul vajaks Ukraina lisaks juba kavandatud kulutustele veel 8,6 miljardit dollarit uue mobilisatsioonilaine läbiviimiseks. Veebruaris taotles Ukraina kaitsevägi 12,4 miljardit dollarit sõjalise varustuse jaoks. Vahendid oleksid mõeldud osaliselt USA saamata jäänud abi asendamiseks ja osaliselt mobilisatsiooniks.

Ukraina tugineb mittesõjaliste kulutuste katmiseks lääneriikide korrapäratule abile. USA, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Liidu ja Maailmapanga abi saab kasutada ainult mittesõjalisteks kuludeks nagu pensionid ja palgad.

Sel aastal vajalikust 37 miljardist dollarist välisrahastusest saab Ukraina abi ainult poole ulatuses EL-ilt ja IMF-ilt, teatas Ukraina rahandusministeerium. Selle kuu jooksul loodab Ukraina saada 4,5 miljardit eurot EL-ilt ja 2,5 miljardit dollarilt IMF-ilt, Jaapanilt, Ühendkuningriigilt ja Kanadalt. Selle aasta esimese kahe kuu jooksul sai Kiiev 1,2 miljardit dollarit abi Jaapanilt, Norralt ja Hispaanialt ning läbirääkimised lisaabi üle on käimas.

Eelarvepuudujäägi katmiseks maksustab Ukraina sel aastal pankade kõrgeid kasumeid 3,7 miljardi dollari suuruse maksuga.

Kaalumisel on ka kulutuste kärpimine, riigi omandis ettevõtete erastamine, maksutõusud ning viimase abinõuna ka rahatrükk, ütles Pidlasa, lisades, et enamik neist meetmetest oleksid ebameeldivad.

Kuigi lõviosa Ukraina kaitsekulutustest on kaetud Ukraina riigieelarvest, on USA sõjaline abi, eriti õhutõrjesüsteemid Patriot, olnud Ukrainale võtmetähtsusega. Suurem osa USA esindajatekoja vabariiklaste poolt blokeeritud uuest abipaketist rahastaks just sõjalise varustuse saatmist Ukrainale.

Samas pole Ukraina võimud nõus ideega, et Kiiev võiks Moskva eeskuju järgi üle minna sõjamajandusele. Ukraina ametnike sõnul moodustab lõviosa riigi majandusest mitte tootmine, vaid teenuste sektor.

“Kui meie mobiliseeriksime kõiki tööle kaitsetööstuses, siis kes maksaks mürskude ja varustuse tellimise eest? Keegi peab makse maksma,” ütles Pidlasa.

Siiski soovib Ukraina majandusministeerium suurendada kodumaist tootmist. Veebruaris teatas ministeerium 1,1 miljardi dollari väärtuses toetuste ja soodsate laenude pakkumisest tööstuse ergutamiseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et abile kvalifitseeruvad ainult need ettevõtted, mis maksvad makse.

Maksudest kõrvale hiilimine vähenes Ukrainas pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini kasvas maksulaekumine 12,4 protsenti võrreldes sellele ajavahemikule eelnenud 12 kuu pikkuse perioodiga, ütles Ukraina parlamendi maksukomisjoni juht Danõlo Hetmantsev.

“Maksud on relvad. Enne sõda oli pool majandusest varimajandus,” lisas ta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ukraina otsib alternatiive pärast USA rahalise abist loobumist. See nõuab riigilt tugevat välispoliitikat ja suhteid teiste riikidega, et tagada enda majandusliku stabiilsuse ja julgeoleku. Kuigi olukord võib esialgu olla keeruline, annab see Ukrainale võimaluse laiendada oma rahvusvahelisi suhteid ning leida uusi partnereid, kes suudaksid aidata neil nende arengueesmärkide saavutamisel.