Tere tulemast Eestisse, kus saame jagada viimaseid uudiseid maailmas, sealhulgas Ukraina ja Venemaa suhete dünaamikat. Hiljutine sündmus, kus Ukraina lasi põhja veel ühe Vene dessantlaeva, on väärt arutelu ja tähelepanu. See näitab keerulist poliitilist olukorda piirkonnas ja võib mõjutada ka meie enda riigi julgeolekut. Olles strateegiliselt oluline piirkond, on meil oluline jälgida ja mõista sündmusi, mis toimuvad meie naaberriikides. Loodame, et saate meie kohaliku perspektiivi ja arvamusi selle olulise teema kohta.
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka suunal ja olukord Ukraina sõdurite jaoks rindel on praegu raske ja keeruline.
Oluline kolmapäeval 14. veebruaril kell 10.13:
– Ukraina vägede olukord Avdijivkas on keeruline;
– Poola talunikud blokeerivad 20. veebruaril kõik piiripunktid Ukrainaga;
– Umerov ja Sõrskõi arutasid NATO Euroopa vägede ülemaga prioriteete.
Ukraina lasi põhja veel ühe Vene dessantlaeva
Meedia teatel lasi Ukraina põhja Venemaa dessantlaeva Tsezar Kunikov. Peastaap teatas, et tegemist oli Ukraina sõjaväeluure ja relvajõudude ühisoperatsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina vägede olukord Avdijivkas on keeruline
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka suunal ja olukord Ukraina sõdurite jaoks rindel on praegu raske ja keeruline.
Vene blogijad väitsid, et Vene väed suutsid Avdijivka põhja- ja keskosas edasi liikuda. Pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda.
Siiski levivad väited, et Vene väed lõikasid linna kaheks. See kinnitaks Vene blogijate varasemaid väiteid, et Vene väed suutsid raudteeliinid ületada. See seaks Avdijivka lõunaosas võitlevate Ukraina üksuste varustusteed veelgi suuremasse ohtu.
Venemaa jätkab ka Avdijivka lähistel asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, koksitehase, Nevelske ja Pervomaiske lähedal.
Tauria suuna juht kindral Oleksandr Tarnavski tõdes, et Venemaa intensiivistab rünnakuid ning vaenlane annab üha rohkem suurtükilööke Ukraina positsioonide pihta.
Bahmuti rindel suuri muutusi polnud. Vene blogijad väitsid taas, et Vene väed väed suutsid veidi edasi liikuda Bohdanivka ja Kliššivka lähedal. Ukraina brigaadi pressiesindaja ütles, et Vene väed suutsid Bohdanivka suunal veidi edasi liikuda. Pressiesindaja lükkas samas tagasi Vene blogijate väited, et Vene väed on kahe kilomeetri kaugusel Tšasiv Jarist.
Poola talunikud blokeerivad 20. veebruaril kõik piiripunktid Ukrainaga
Poola põllumehed otsustasid blokeerida alates 20. veebruarist kõik piiriületuspunktid Poola-Ukraina piiril, edastas teisipäeval Poola raadiojaam RMF FM.
“Tõkestatakse mitte ainult piiriületuskohad, vaid ka transpordisõlmed, juurdepääsuteed raudtee ümberlaadimisjaamadesse ja meresadamatesse,” edastas RFM FM põllumajandustootjate ametiühingu Solidaarsus teate.
9. veebruaril kuulutas Solidaarsus välja põllumeeste 30-päevase üldstreigi.
Poola põllumeeste sõnul protestivad nad kontrollimatu kaubavoo vastu Ukrainast Poolasse seoses Euroopa Liidu piiri avamise tõttu.
Umerov ja Sõrskõi arutasid NATO Euroopa vägede ülemaga prioriteete
Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ja relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi pidasid teisipäeval kõnelusi NATO Euroopa vägede ülema kindral Christopher Cavoli ja Ukraina ühise peakorterirühma juhi kindral Antonio Agutoga, et arutada Ukraina relvajõudude prioriteete sel aastal.
“Selge ja sisuline vestlus. Arutasime oma sõjalisi plaane aastaks 2024. Ülemjuhataja tõi välja prioriteedid. Nende hulgas on Ukraina relvajõudude struktuuri optimeerimine, meie sõjaväelaste väljaõppe kvaliteedi tõstmine, olemasolevate brigaadide täiendamine ja uute loomine, regulaarse vajaduse tagamine relvade ja varustuse järele,” kirjutas Umerov teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 398 140 (võrdlus eelmise päevaga +1060);
– tankid 6433 (+9);
– jalaväe lahingumasinad 12 043 (+39);
– suurtükisüsteemid 9566 (+66);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 671 (+4);
– lennukid 332 (+0);
– kopterid 325 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 7371 (+39);
– tiibraketid 1882 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 662 (+39);
– laevad / paadid 24 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1523 (+5).
In conclusion, Ukraine’s decision to sink another Russian landing ship is a clear sign of their determination to defend their sovereignty and territorial integrity. This action also sends a strong message to Russia that their aggressive actions will not be tolerated. The ongoing conflict between Ukraine and Russia continues to be a source of tension in the region, and it is important for the international community to support Ukraine in their struggle for independence. Hopefully, this incident will bring attention to the ongoing conflict and encourage diplomatic efforts to find a peaceful resolution.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus