Tensions between Ukraine and Russia have once again escalated after a Ukrainian patrol boat was reportedly rammed by a Russian patrol vessel near the Kerch Strait. The incident involving the Sergei Kotov has raised concerns about the volatile situation in the region, with both countries blaming each other for the clash. As Estonia closely monitors the developments between its neighboring countries, the ongoing conflict serves as a stark reminder of the fragile peace in Eastern Europe. The international community is closely watching to see how this latest confrontation will unfold.
Oluline teisipäeval, 5. märtsil kell 10.41:
– Kuberner: Belgorodi oblastis kärgatas taristuobjektil plahvatus;
– Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov;
– Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas;
– Ukraina tulistas alla 18 Vene ründedrooni 22-st;
– Kertšis kõlasid tugevad plahvatused;
– Venemaa ründas Odessat taas massiliselt droonidega;
– Ukraina relvajõud peatasid Vene armee pealetungi olulises suunas;
– USA: Saksa leke on läbipaistev Venemaa katse lääne lõhestamiseks.
Kuberner: Belgorodi oblastis kärgatas taristuobjektil plahvatus
Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas plahvatusest Gubkinski linnringkonnas asuvas taristurajatises, keegi viga ei saanud.
“Gubkinski linnringkonnas on hädaolukord. Pärast plahvatust registreeriti taristurajatise tulekahju. Ohvreid ei olnud. Kohapeal töötavad operatiiv- ja päästeteenistused,” kirjutas oblasti juht Telegramis teisipäeval.
Ta lisas, et juhtunu asjaolud on väljaselgitamisel.
Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov
Ukraina luure peavalitsuse (HUR) allikad teatasid Ukrainska Pravdale, et Ukrainal õnnestus öise droonirünnaku käigus tabada Vene patrull-laev Sergei Kotov. Tegemist on projekt 22160 tüüpi laevaga, mille meeskonnas võib olla kuni 60 mereväelast.
Ukrainska Pravda andmetel korraldas operatsiooni just HUR. Mitmed Vene Telegrami kanalid on juba teatanud, et laev läks põhja ning pardal olnud mereväelaste saatusest pole midagi teada. HUR-i sõnul maksis laev 65 miljonit dollarit.
Sergei Kotovi tabamist kommenteeris ka Ukraina presidendikantselei juht Andrei Jermak. “Vene Musta mere laevastik on okupatsiooni sümbol. See ei saa olla Ukrainale kuuluvas Krimmis,” märkis ta.
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Andri Jussov ütles, et laev sai varem tabamuse, ent see hävitati alles pärast öist rünnakut meredroonidega.
“Mis puudutab meeskonda, siis üksikasju selgitatakse. On surnuid ja haavatuid. Ent tõenäoliselt osal meeskonnast õnnestus evakueeruda,” ütles Jussov Ukraina meediale.
Pärast vahetult enne keskööd laeva tabanud droonirünnakut peatasid Vene võimud liikumise okupeeritud Krimmi Venemaaga ühendaval sillal, liikumine taastus rohkem kui kaheksa tunni möödudes kella kaheksa paiku hommikul.
Laeva tabamise hetke jõudsid jäädvustada ka kohalikud elanikud.
Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas
Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäevaga 74 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka ja Novopavlivka suunal, kus Vene väed ründasid vastavalt 28 ja 22 korda.
Lisaks toimus seitse Vene rünnakut Kupjanski suunal, kuus Vene rünnakut Bahmuti suunal, neli Vene rünnakut Lõmani suunal ja üks rünnak Orihhivi suunal Robotõne lähedal. Samuti ründasid Vene väed kaks korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis.
Venemaa tegi ööpäevaga viis raketi- ja 66 õhurünnakut ning tulistas 108 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.
Vene suurtükitule alla sattus üle 140 Ukraina asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.
Samal ajal tabas Ukraina viimase ööpäevaga jooksul kaheksat Vene sõdurite koondumispaika ja ühte Vene droonide juhtimiskeskust. Samuti tulistas Ukraina õhuvägi alla ühe Vene juhitud tiibraketi H-59.
Ukraina raketiväe üksused tabasid kolme Vene sõdurite koondumispaika, ühte õhutõrjesüsteemi ja kuut Vene suurtükki.
Ukraina tulistas alla 18 Vene ründedrooni 22-st
Ukraina õhuvägi teatas 18 Vene drooni alla tulistamisest Odessa oblasti õhuruumis. Kokku kasutas Venemaa öösel vastu teisipäeva aset leidnud rünnakus 22 Shahedi tüüpi drooni.
Droonid tõusid õhku Balaklava linna piirkonnas, mis asub okupeeritud Krimmis.
Rünnaku käigus sai Odessas kahjustada puhkekeskuse hoone, samuti sai kahjustada lähedal asuv eramaja. Puhkekeskus ei tööta alates Vene täiemahulise sissetungi algusest kaks aastat tagasi.
Esialgsetel andmetel pole rünnakus keegi vigastada saanud.
Kertšis kõlasid tugevad plahvatused
Okupeeritud Krimmis asuvas Kertši linnas kõlasid ööl vastu teisipäeva tugevad plahvatused, teatas uudisteagentuur UNIAN.
Kohalikud elanikud ütlesid, et kuulsid plahvatusi linna eri piirkondades.
Vene Telegrami kanalid teatasid, et kella 23.30 paiku oli Kertši eri piirkondades kuulda kolm kuni viis võimsat plahvatust. Viis minutit hiljem oli sõidukite liiklus Krimmi sillal tõkestatud.
Venemaa ründas Odessat taas massiliselt droonidega
Vene sissetungijad ründasid Ukraina sadamalinna Odessat ööl vastu teisipäeva taas massiliselt droonidega, teatasid sõjaväelased, kelle informatsiooni vahendas uudisteagentuur UNIAN.
Linna raputasid plahvatused.
Kell 23.36 teatas Ukraina relvajõudude õhuväejuhatus Mustalt merelt Odessa suunas liikuvast ründedroonide rühmast.
Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper kutsus Odessa linna ja Odessa oblasti elanikke üles mitte lahkuma varjenditest.
Kell 00.20 kõmatasid Odessa linnas korduvalt plahvatused.
“Jääge varjenditesse. Vaenlane ründab, meie töötame,” teatas kaitsevägi.
Kella ühe paiku lähenes linnale järjekordne grupp ründedroone.
Õhuhäire töö lõppes alles kella kolme paiku.
Ukraina relvajõud peatasid Vene armee pealetungi olulises suunas
Ukraina väed peatasid Vene sissetungijate edasitungi Novoselovka, Berdõtši, Tonenkoje, Pervomaiskoje ja Nevelskoje asulate piirkonnas, vahendas uudisteagentuur UNIAN esmaspäeval sõjaväe informatsiooni.
Tauria väerühma eestkõneleja Dmõtro Lõhhovoi sõnul on Ukraina kaitsjad viimase ööpäeva jooksul tõrjunud 21 Venemaa rünnakut selles suunas.
“Venemaa otsese rünnaku kõige kuumemas suunas on olukord stabiliseerunud ja vaenlase edasitung peatatud. Berditši ja Tonenkoje külad on osaliselt kontrolli all. Kaitsevägi teeb oma tööd, tekitades vaenlasele olulisi kaotusi. Vaenlase edasitung siinkohal peatati,” rääkis sõjaväelane.
Väljaande Bild andmetel on Ukraina kaitsjad rajanud kaitset mööda Berdõtši-Semjonovka-Orlovka-Tonenkoje joont ja hoiavad kaitset piki veehoidlaid okupeeritud Avdijivkast läänes.
USA: Saksa leke on läbipaistev Venemaa katse lääne lõhestamiseks
Valge Maja lükkas esmaspäeval tagasi lekkinud helisalvestise Saksa armee kõrgematest ohvitseridest, kes arutasid Ukraina sõda kui Venemaa läbipaistvat katset tekitada lahkarvamusi Kiievi lääneliitlaste vahel.
“See on venelaste ilmne ja läbipaistev katse külvata lahkarvamusi, näidata olematuid erimeelsusi ning püüda jätta muljet, et lääs pole ühtne,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius süüdistas pühapäeval Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit katses tekitada lõhestatust Saksa relvajõudude konfidentsiaalse jutuajamise lekitamisega Ukraina sõja kohta.
38-minutiline kõneluste salvestus postitati reede õhtul Venemaa sotsiaalmeediasse. Jutuajamisest osavõtjad arutasid Saksamaal toodetavate Tauruse rakettide võimalikku kasutamist ja nende potentsiaalset mõju.
Jutuajamine hõlmas ka kaugmaarakettide kasutamist, mida on Ukrainale tarninud Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Pistorius avaldas lootust, et Putin ei suuda segadust külvata.
“See on osa infosõjast, mida Putin peab,” lisas minister.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 419 020 (võrdlus eelmise päevaga +1070);
– tankid 6657 (+9);
– jalaväe lahingumasinad 12 688 (+28);
– suurtükisüsteemid 10 258 (+48);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1007 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 700 (+2);
– lennukid 347 (+0);
– kopterid 325 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 7863 (+18);
– tiibraketid 1917 (+1);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 423 (+49);
– laevad / paadid 25 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1630 (+9).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.
Kertši väina intsident on tõsine ja murettekitav sündmus, mis on tõstnud pinged Ukraina ja Venemaa vahel. Ukraina laeva põhjaminek Kertši lähedal näitab selgelt, et konflikt piirkonnas on endiselt hapras seisus ning vajab kiiret lahendust rahumeelse läbirääkimiste teel. Rahvusvaheline üldsus peaks jälgima olukorda tähelepanelikult ja toetama rahumeelset lahendust Ukraina ja Venemaa vahel, et tagada stabiilsus ja rahu selles piirkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus